Jõgevamaa Gümnaasiumi õppekava
-
1. Kooli alusväärtused, eripära ja õppe- ja kasvatuseesmärgid
Jõgevamaa Gümnaasiumi õppekava alusväärtused on riikliku õppekava alusväärtused.
Kooli põhiväärtused, eripära ja olulisemad eesmärgid on esitatud kooli arengukavas, mis on kättesaadav kooli kodulehel.
Kooli põhiväärtused on: isamaalisus, hoolivus, ettevõtlikkus, tervis, väärikus.
Olulisim õppe- ja kasvatuseesmärk on õpilases üldpädevuste kujundamine. Riiklikud esitatud üldpädevused on rakenduslikul eesmärgil süstematiseeritud ning koondatud kooli üldpädevusteks (joonis 1).
Joonis 1. Jõgevamaa Gümnaasiumi üldpädevused
Jõgevamaa Gümnaasiumi eripärad:
- siht on kõrged akadeemilised õpitulemused;
-
- oluline on õpilaste, õpetajate ja lastevanemate kõrge rahulolu;
-
- väärtustame tasakaalu – koolirõõm ja kõrged akadeemilised õpitulemused mitte ei välista, vaid ---põhjustavad teineteist;
-
- meie põhimõte on jõuda iga õpilaseni, märgates tema tugevusi, eripära ning arengukohti;
-
- hindame austavat ja sõbralikku suhtlemist kõigi koolipere liikmete vahel;
-
- õpetame valikuid tegema ja vastutama igapäevases koolielus, sh valikkursused, koolivälise õppe - sidumine personaalse õppekavaga, huviringid;
-
- meil on läbimõeldud õppesüsteem ja mõtestatud koolielu korraldus;
-
- lähtume oma tegevustes püüdlusest teha kõike senisest veelgi paremini.
-
Iga Jõgevamaa Gümnaasiumis toimuva õppe- ja kasvatustegevuse eesmärk on üldpädevuste kujundamise kaudu toetada õppija arengut ning aidata tal kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed.
-
2. Õppekorraldus
-
2.1. Kohustuslike ja valikkursuste kirjeldused
Kohustuslike kursuste ja valikkursuste kirjelduste juures lähtutakse põhimõttest, et ei kirjutata ümber riiklikus õppekavas olevat, vaid tuuakse välja kooli eripärast tulenevalt ainult kõige olulisem. Erinevad ainevaldkonnad õppetööd puudutavates dokumentides on eristatavad värvide abil.
Ainevaldkondade värvikood/värvide legend:
-
- keel ja kirjandus: kollane
-
- võõrkeeled: oranž
-
- matemaatika: punane
-
- loodusained: roheline
-
- sotsiaalained: sinine
-
- kunstiained: lilla
-
- kehaline kasvatus: pruun
-
- ainevaldkondade ülene lõiming: valge
-
-
2.2. Õpitee kujundamine
Jõgevamaa Gümnaasiumis puuduvad õppesuunad. Õpilane disainib ise oma huvidest, oskustest, ja teadmistest lähtuvalt individuaalse õpitee vastavalt tulevikuplaanidele, kasutades selleks kooli ja ülikoolide poolt pakutavaid valikkursuseid ning huviringe.
-
2.3. Õpilase õppekoormuse kujundamise põhimõtted
Õpilase õppekoormus kujundatakse Jõgevamaa Gümnaasiumis gümnaasiumi õppekorralduse kaudu. Koolis omandatakse üldkeskharidust statsionaarses õppes.
Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane läbima vähemalt 96 kursust, ühe kursuse pikkus 1575 minutit. Gümnaasiumiõpe kestab üldjuhul kolm õppeaastat. Iga õppeaasta koosneb kolmest trimestrist ja ühest valikainete nädalast. Iga trimester koosneb vähemalt üheteistkümnest nädalast. Iga nädal koosneb ainetundidest ja täiendavast õppetegevusest. Iga ainetunni pikkus on 75 minutit.
Igas trimestris toimub kuni 12 kursust, igal nädalal toimub 1-4 vastava kursuse ainetundi. Kursuste jaotus õppeaastate lõikes on määratletud tunnijaotuskavas.
Iga trimestri viimasel nädalal on kokkuvõtvate tööde toimumiseks mõeldud arvestuste päevad, mil kehtib eripärane kooli üldtööplaanist ja kursuste plaanist tulenev tunniplaan. Kursused, mis lõppevad arvestusega, on kokku lepitud enne õppeaasta algust ja nähtavad kursuste ja arvestuste plaanis.
Õpilase õppekoormuse jaotumine gümnaasiumiõpingute jooksul on ülevaatlikult näidatud tabelis 1.
Tabel 1. Õpilase õppekoormuse jaotumine gümnaasiumiõpingute jooksul
Aeg | Õppekoormus | Kestus |
Nominaalne õppeaeg | Vähemalt 96 kursust, iga kursus 1575 minutit | Vähemalt 2520h |
Õppeaasta | Keskmiselt 33 kursust, iga kursus 1575 minutit | Keskmiselt 866h 15min |
Trimester | Keskmiselt 11 kursust trimestris, iga kursus 1575 minutit | Keskmiselt 288h 45min |
Õppenädal | Kuni 23 ainetundi nädalas, iga tund 75 minutit | Kuni 28h 45min |
Õppepäev | Kuni 5 ainetundi päevas, iga tund 75 minutit | Kuni 6h 15min |
-
2.4. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldus
Hariduslike erivajadustega õpilaste õpe korraldatakse vastavalt Gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetele. Kogu õppekorraldus on suunatud õpilaste erivajadustega arvestamisele:
-
1) klassid komplekteeritakse nii, et igas klassis on erineva tasemega õpilasi
-
2) pakutakse palju erinevaid valikkursusi,
-
3) õppesuundasid ei ole, õpilane kujundab ise oma õpitee valikkursuste abil,
-
4) õpilaste huvitegevuses osalemist arvestatakse õppe osana,
-
5) andekatele õpilastele on nende andekust toetavad täiendavad kursused (sh TÜ teaduskooli kursused, ettevalmistuskursused olümpiaadiks, ettevalmistused konkurssidel osalemiseks),
-
6) õpitulemusi saab hinnata hindega „6", kui need ületavad oluliselt õppekavas nõutut,
-
7) vajadusel koostatakse õpilasele individuaalne õppekava,
-
8) inglise keeles ja matemaatikas on tasemepõhised rühmad,
-
9) konsultatsioonid toimuvad regulaarselt ja hommikul enne õppetunde,
-
10) inglise keeles, eesti keeles ja matemaatikas on õpilastele abikursused,
-
11) koolis on õpilasnõustaja ametikoht, vajadusel tehakse koostööd kooliväliste spetsialistidega õpilase arengu toetamiseks,
-
12) vajadusel viiakse läbi ümarlaua nõustamised, kus osalevad lisaks õpilasele tema vanem, klassijuhatajad, õpilasnõustaja, aineõpetaja, õppejuht ja koolijuht, vajadusel ka koolivälised eksperdid.
-
2.5. Õppeainete lõimingu põhimõtted
Õppeainete lõimimiseks:
-
1) keskendutakse õpetamisel ja õppijate arengu toetamisel üldpädevustele,
-
2) rakendatakse õppetöö pikaajalist planeerimist, mis võimaldab õpetajatel kursusi koos ette valmistada ning lõimimiskohad läbi arutada, nt kursuste ja arvestuste plaan lepitakse kokku enne õppeaasta algust,
-
3) toimuvad mitut õppeainet lõimivad kursused, näiteks kultuuri koolieksamikursus (ajalugu, kirjandus, muusika, kunst) ja looduse koolieksamikursus (füüsika, keemia, bioloogia, geograafia), valikkursuste nädala kursused jne,
-
4) spordipäevadel on lisaks kehalisele liikumisele olulisel kohal ka teadmised tervislikust eluviisist, spordiajaloost jne,
-
5) võetakse osa konkurssidest, kus on oluline erinevate õppeainete lõimitud kasutamine,
-
6) kaasatakse õpetamisse erinevates valdkondades asjatundlikke inimesi (teisi õpetajaid, teadlasi, ühiskonna- ja kultuuritegelasi, ettevõtjaid jne).
-
2.6. Õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus
Õpilasuurimuse ja praktilise töö korraldus, sh teema valimine, juhendaja määramine ja töö hindamine on kirjeldatud Jõgevamaa Gümnaasiumi "Õpilasuurimuse ja praktilise töö juhendis".
-
2.7. Erinevate õppekeelte kasutamine
Jõgevamaa Gümnaasiumis toimub õppetöö eesti keeles, välja arvatud võõrkeele ainetundides, kus osa õppetööst toimub õpetatavas keeles.
-
3. Üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused
Iga Jõgevamaa Gümnaasiumi tegevus on kavandatud ja läbi viidud üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks. Peamised üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused on:
-
1) õppetunnid nii auditoorselt kui vähemalt kolm korda aastas iseseisva õppe päevadena koolimajast väljas,
-
2) huviringid,
-
3) külalisõpetajate tunnid,
-
4) kohtumised mingis valdkonnas asjatundlike inimestega igal nädalal loengutunni ajal,
-
5) õppekäigud,
-
6) elulised ja praktilised valikkursused,
-
7) õpilasüritused, sh ühised teatrikülastused, muusika- ja tervisenädalad, spordipäevad,
-
8) vestlused õpilastega (sisse- ja väljaastumisvestlused, arenguvestlused jne),
-
9) õpilaste nõustamine,
-
10) õpilaste osalemine erinevatel olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel,
-
11) osalemine uuringutes,
-
12) õpilasuurimuste ja praktiliste tööde läbiviimine,
-
13) digivahendite järjepidev kasutamine õppetöös,
-
14) õpilasi tunnustatakse silmapaistva mina-, teadus-, sotsiaal- ja kultuuripädevuse avaldumise eest,
-
15) igal trimestril tunnustatakse igas klassis üht õpilast, kes on lisaks akadeemilistele tulemustele silma paistnud veel muude saavutustega.
-
4. Hindamise ja gümnaasiumi lõpetamise korraldus
-
4.1. Hindamise korraldus
Hindamise korraldus on kirjeldatud „Jõgevamaa Gümnaasiumi hindamisjuhendis".
-
4.2. Gümnaasiumi lõpetamise korraldus
Gümnaasiumi lõpetamine toimub vastavalt Gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetele.
-
5. Õpilase teavitamise ja nõustamise ning karjääriõppe, sh karjääriinfo ja –nõustamise korraldamine
Õpilase teavitamise ja nõustamise ning karjääriõppe, sh karjääriinfo ja -nõustamise korraldamine on kirjeldatud Jõgevamaa Gümnaasiumi „Õpilasnõustamise ja karjääriinfo korralduses".
-
6. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted
Õpetaja tööd ja õpetajate koostööd planeeritakse lähtudes kooli arengu- ja õppekava eesmärkidest, üldtööplaanist, kooliaasta kursuste plaanist ja teistest õigusaktidest.
Õpetajate koostööks ja töö planeerimiseks:
-
1) toimuvad iganädalased infominutid,
-
2) tihe valdkonnasisene koostöö,
-
3) toimuvad kursused, mida õpetavad mitu õpetajat,
-
4) kolleegide tundide külastamine ja nende tagasisidestamine,
-
5) kahepäevased arutelu- ja koostööpäevad vähemalt kolm korda aastas ning ühepäevased arutelu- ja koostööpäevad vähemalt kolm korda aastas,
-
6) kooli puudutav dokumentatsioon ja otsused arutatakse ühiselt läbi,
-
7) õpetajad teevad koostööd koolisündmuste korraldamisel,
-
8) osalemine Kagu-Eesti riigigümnaasiumite koostöövõrgustikus.
-
7. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord
Kooli õppekava uuendatakse ja täiendatakse Jõgevamaa Gümnaasiumi koolitöötajate, õpilaste, lapsevanemate ja hoolekogu koostöös. Õppekava uuendamine ja täiendamine on läbi kooliaasta kestev järjepidev protsess. Õppekava muudatuste kohta avaldavad arvamust õppenõukogu, õpilasesindus ja hoolekogu. Õppekava muudatused kinnitab direktor.