Valikkursuste nädal 2021/2022. õppeaastal

Valikkursuste nädal

 

Valikkursuse nimi Kool, kes kursust pakub Õpetajad/Kool/
Kursuse toimumiskoht
Kursuse ja õpetaja(te) lühikirjeldus Õpitulemused Orienteeruv kava Hindamine Osalejat piirmäär teistest koolidest Vahendid
VESI kui inimõigus, loodusressurss ja elukeskkond Rapla Gümnaasium Tiia Pedusaar
Rapla Gümnaasiumis
Eesmärk on tutvustada veega seotut erinevast vaatenurgast  - vesi kui loodusressurss  ja elukeskkond, vesi kui inimõigus ja/või kaup. Veega seotud elukutsed ja ettevõtlus.
Loengud: Loengute osa hõlmab kõiki ainekavas toodud teemasid.
Praktilised tööd: vee andmete statistiline analüüs;  jõe vooluhulga mõõtmine ja arvutamine; jõe valgala arvutamine GIS tarkvara abil; börsi vee-ettevõtete dividendide analüüs; töövarjuks hüdroloogile või hüdrotehnika insenerile jmt
Ekskursioon: veega seotud ettevõttesse
Vaata ka kursuse lühitutvustust videoklipist: https://youtu.be/JvzyM06hBvE
Tiia Pedusaar on viimased enam kui kakskümmend aastat aktiivselt veevaldkonnas töötanud, nii era- kui avalikus sektoris, lugenud loenguid Tallinna Tehnikaülikoolis ja kirjutanud teadus- kui populaarteaduslikke artikleid.
Kursuse lõpuks omab õpilane teadmisi:
veeökosüsteemi toimimisest  ja mida inimese sekkumine kaasa toob
veevarudest  ja -kasutusest Eestis ja maailmas
traditsioonilisest veeseirest  ja andmete analüüsist; kaugseirest ja infotehnoloogia kasutamisest veemajanduses
 veepuhastamise tehnoloogiast
veega seotud elukutsetest ja ettevõtlusest
21  70-minutilist tundi valikainenädala jooskul. Arvestatud/mittearvestatud 5  
Animatsiooni kiirkursus Rapla Gümnaasium Rao Heidmets
Rapla Gümnaasiumis ja  Filmitalus (10 km Raplast)
Animeerimise printsiibid ja muu teooria. Vaatame läbi järgmised animaliigid: plastiliinianimatsioon, liivaanimatsioon, lamenukuanimatsioon, esemeline animatsioon, pixillatsioon.
Seejärel tuleb praktiline animeerimine.                       
Rao Heidmets on töötanud "Nukufilmi" stuudios üle 30 aasta. Teinud üle 20 filmi, mõned on saanud päris häid auhindu. Ligi 15 aastat olen animatsiooni õpetanud nii BFM-is, EKA-s, Pallases ja mitmes muus koolis.
Kursuse lõpul õppija:
saab ülevaate animatsioonist;
orienteerub erinevates animatehnikates;
oskab ise erinevates tehnikates animeerida. Õppija loob koostöös teiste rühma liikmetega lühikese animatsiooni oma poolt valitud animatsiooni tehnikas. Animatsioonid valmivad juhendamise ja iseseisva praktilise töö tulemusena.
Kontakttundide arv  21: 8 tundi teooriat ja näiteid erinevatest animatsioonitehnikatest;
iseseisvate tööde arv 13 tundi praktilist animeerimist. Sõltuvalt õppijate soovist toimub töö neljal või viiel päeval.
Arvestatud/mittearvestatud
Arvestus saadakse kursuse jooksul valminud filmi alusel.
4 Õppija omaosalus 10 eurot. 
Vigade parandus Põlva Gümnaasium Maria Johnson Praktiline intensiivkursus annab põneva ülevaate (positiivse) psühholoogia teooriatest ja tööriistadest, mille abil saab igaüks paremini ennast ja teisi sõgedas maailmas toetada. Kursus keskendub eelkõige enesejuhtimisele ja -arengule, ning eeldab seetõttu osalejalt aktiivset kaasatust ja valmisolekut ausalt endasse vaadata. Õpigrupina loome turvalise ja toetava keskkonna, kus igaüks saab jagada täpselt nii avatult kui soovib. Osaleja teab, mis on psühholoogiline säilenõtkus ja kuidas seda toetada;
Osaleja mõistab emotsionaalsete reaktsioonide erinevaid tasandeid ja oskab sellest lähtuvalt ennast juhtida;
Osaleja teab, millist rolli mängivad inimese psühholoogias väärtused ja tõekspidamised ning on kaardistanud enda jaoks olulisemad;
Osaleja on tutvunud kiindumusteooriaga ning mõistab, miks inimesed (paari)suhetes erinevalt käituvad;
Osaleja on reflekteerinud oma mina-pildi ja enesearengu üle ning püstitanud +1 sammu edaspidiseks.
"06.06 - sissejuhatus + säilenõtkus: mis see on ja miks mul seda vaja on? Kuidas kasvatada oma säilenõtkust? Kursuse individuaalse töö tutvustus
07.06 - Enesejuhtimine: emotsioonid ja energia. Ego ja selle funktsioon meie psüühikas. Psühhosotsiaalsed vajadused ja emotsioonid. Mis värk selle lapsepõlvega on?
08.06 - Ühendus: Kuidas luua kvaliteetseid suhteid oma elus? väärtused ja tõekspidamised. Ühenduse loomine läbi suhtlemise. Piiride kehtestamine enda ja teistega.
09.06 - Armastus: paarisuhted, haavatavus vs. protest. Ülevaade kiindumusteooriast. 
10.06 - Enesearengu juhtimine: aktsepteerimine + teadlik praktika + enese-refleksioon. Kogemuse olemus. Kursuse kokkuvõte."
  Teistele koolidele kokku 3 kohta  
Reisikorraldus Põlva Gümnaasium Florika Kolbakova
Kaia Tamm
Kursusega taotletakse, et õpilane
1.huvitub erinevate riikide kultuurist ja reisimisest üldiselt;
2.õpib planeerima reise kodukoha ja maailma erinevatesse paikadesse pöörates tähelepanu kulude kalkuleerimisele, lennu-/ rongi-/ bussipiletite ja hotellitubade broneerimisele ning aja sisustamisele;
3.on teadlik reisimisega seotud riskidest ja analüüsib võimalikke riskide maandamise võimalusi.
Valikkursus annab õpilastele võimaluse panna õpetaja juhendamisel kokku võimalikke reisikavasid erinevatesse paikadesse arvestades erinevaid rahalisi võimalusi. Reisikavad koostatakse võimalikult detailselt ning nende kokkupanekul võetakse arvesse ka kohapealseid olusid ning võimalikke riske.
Kursuse lõpetaja:
1.on kursis reisikorralduse spetsiifikaga;
2.on teadlik reisimisega seonduvatest riskidest ja oskab neid vältida:
3.oskab koostada oma vajadustest ja võimalustest lähtuvalt, detailset reisikava;
4.tunneb põhilisi broneerimissüsteeme ja oskab neid kasutada.
06.06 Sissejuhatus kursusesse. Lennupiletid ja majutus. Transport ja vaatamisväärsused. Raha ja kindlustus. Ohud.
07.06 Oma reisi planeerimine. Sihtriigi taustauuring.
08.06 Oma reiside laat. Kohvri pakkimine.
09.06 Unistuste reis Eestisse. Esitluse ettevalmistamine.
10.06 Võitjate poolt juhendatud väljasõit.
Hindamine on mitteeristav (AR/ MA) Teistele koolidele kokku 5 kohta  
Geopeitus Põlva Gümnaasium Helle-Mari Märtson Geopeitus on rahvusvaheline mäng, mille eesmärk on maastikul või ka linnaruumis leida konkreetse koordinaadi abil peidetud aare. Valikkursus tutvustab õpilasele mängu olemust, reegleid, häid tavasid ning annab võimaluse praktiliselt mänguga tegeleda, aardeid leida ja logida, näha erinevat tüüpi peitmisviise. Õpilane omandab nädala jooksul teoreetilised ja praktilised oskused geopeituse kohta, saab proovida ise aardeid leida ja ka peita. Oluline on ka geopeitusega kaasnev loodushoid ja keskkonnateadlikkus, enda jalajälje ja märgi loodusesse jätmise minimeerimine, enda ja teiste töö austamine.  06.06: teoreetiline päev koolis. Reeglid, konto loomine, mängu olemus, ajalugu. Erinevad aardetüübid. Huvitavaid kogemusluguid ja leiulogisid.
07.06: väljasidupäev Tartusse
08.06: väljasõidupäev Viljandisse
09.06: väljasõidupäev Lõuna-Eestisse
10.06: kokkuvõttev päev osaliselt koolis, osaliselt Põlvas aardekohti leides, aardeid peites
Hindamine on mitteeristav. Arvestatud hinde saab siis, kui õpilane on osalenud vähemalt neljal õppepäeval, kusjuures esmaspäevane teoreetiline päev on kohustuslik. Muuhulgas peab olema logitud vähemalt 15 aardeleidu geopeituse kodulehel.  Teistele koolidele kokku 3 kohta Väljasõidu-päevadel on buss õpilasele tasuta. Õpilane peab ise end varustama sobiva söögi ja joogiga, ilmastikule vastava riietusega. Igal väljasõidupäeval on aega ja võimalusi ka sooja sööki süüa, selleks tarbeks peab õpilasel olema raha kaasas.
Pallimängud Põlva Gümnaasium Elina Martin            Rein Suvi Valikkursus keskendub erinevate pallimängude tutvustamisele, mida harrastatakse ja mille võistlused toimuvad rannas. Kursusel tutvustatakse erinevaid pallimänge: rannavõrkpall, rannajalgpall, rannakäsipall, indiaca. Kursus annab võimaluse tegutseda ka vastavate alade kohtunikuna ja õpetab turniirisüsteemis peetava pallimänguala läbiviimist.
Kursuses on ühendatud praktiline tegevus teooriaga.
Kursuse korraldajatel on õigus vajadusel kursuse läbiviimise kohta muuta, nt. sõltuvalt ilmastikuoludest.
Kursuse läbinud õpilane:
* teab rannas harrastatavate pallimängude reegleid
* oskab mängida (vähemalt algtasemel) õpitud pallimänge
* oskab tegutseda kohtunikuna
* mõistab turniirisüsteemis peetava võistluse põhimõtteid
* teab erinevaid harjutusi pallimänguks vajalike kehaliste võimete arendamiseks
06.06 Sportmängud teooria + praktiline tegevus
07.06 Sportmängud teooria + praktiline tegevus
08.06 Sportmängud teooria + praktiline tegevus
09.06 Sportmängud teooria + praktiline tegevus
10.06 Kordamine. Testid
Hindamine on mitteeristav (AR/ MA)
Valikkursuse positiivse läbimise tingimused:
*Aktiivne osalemine valikkursuse tundides: õpilane osaleb kursuse kõigis tundides.
*Kursuse jooksul analüüsib õpilane oma tegevust ranna pallimängude õppimisel ning kursuse lõpul annab sellele kirjaliku enesehinnangu.
* Tegutsemine kohtunikuna.
*Kursuse lõpus sooritab õpilane kirjaliku testi.
*Tunnist puudumise korral võib õpetaja rakendada lisaülesandeid.
Teistele koolidele kokku 2 kohta  
Enesekaitse Põlva Gümnaasium Kajar Help Osalejatele õpetatakse Wadoryu karated ning selle põhiprintsiipe.
Tundide ülesehituseks on soojendus, karate osa, venitus, mänguline osa.
Karate osas õpetatakse karatele omaseid käe- ja jalalööke, kaitsetehnikaid, enesekaitset.
Kursuse läbinud saavad ülevaate Wadoryu karate põhiprintsiipidest.
Õpivad lööma karatele omaseid käe-ja jalalööke paigal kui ka liikumisel. Lisaks kaitsetehnikaid ning enesekaitset.
Õpivad keha dünaamikat löökides ja kaitsetehnikates.
06.06 - sissejuhatus. Kehaline dünaamika löökides, blokkides.
07.06 - erinevad käe- ja jalalöögid üksi ja paarilisega. Distants võitluses. Enesekaitse.
08.06 - erinevad käe kaitsetehnikad üksi ja paarilisega. Distants. Enesekaitse.
09.06 - Erinevad kombinatsioonid käte- ja jalgadega. Harjutused paarilisega.
10.06 - Eelmiste päevade osade kordamine ja kokkuvõte.
AR saab, kui osaletakse vähemalt neljal päeval.
MA saab, kui osaletakse vähem, kui kahel päeval.
Teistele koolidele kokku 3 kohta  
Vabatants Põlva Gümnaasium Merili Nagel             Marie Helena Luude Kursusel saab õppida erinevaid tantsuliike igaks elujuhtumiks, arendada oma rütmitunnetust ning talletada oma baasteadmisi erinevate huvitavate faktidega tantsu valdkonnas.
Kursus toimub 5 päeval, millest iga päev on jagatud kaheks kahetunniseks osaks. Esimeses osas toimub soojendus ning erinevad rütmi arendavad harjutused, päeva teises pooles õpime iga päev uue kava ühest tantsuliigist, mis kujuneb lõpuks  lühikeseks etteasteks kursusel olijatele.
Osalejad peaksid ära tundma põhilised tantsuliigid(Hip-Hop;moderntants;eesti tants/rahvatants;vabatants; street dance show ning heels/kabaree.
Osalejad võiksid osata kõigi nimetatud tantsude põhisamme ja tunnetada rütmi.
Osaleja ei karda teiste ees tantsida ja tunneb ennast tantsides hästi.
06.06 Teineteisega tutvumine, sissejuhatus Hip-Hop stiilile ja seejärel põhjalik soojendus. Diagonaalidel harjutuste läbimine ning tunnetamine muusikat/rütmi. Päeva teises pooles kombinatsioonide õppimine ja esitamine teistele.
07.06 Sissejuhatus modern- ja vabatantsu. Seejärel põhjalik soojendus. Erinevad ülesanded, mis panevad proovile teie loomingulise mõtlemise, eristiilide kombinatsioonide õppimine, siis harjutamine ja esitamine teistele.
08.06 Sissejuhatus heels/kabaree stiilile ja seejärel põhjalik soojendus. Erinevate kombinatsioonide harjutamine tossudes ning seejärel kontsakingadel. Päeva lõpuks kombinatsioonide kokkupanemine ja esitlemine teistele tantsusõpradele.
09.06 Sissejuhatus street dance show-sse, seejärel põhjalik soojendus ja üheskoos tantsu idee ja koreograafia mõtlemine. Päeva lõpuks paneme tantsu kokku ja esitame teistele.
10.06 Sissejuhatus rahvatantsu, edasi põhjalik soojendus ja diagonaalidel põhisammude õppimine. peale seda õpime paar tuntumat rahvatantsu kava (et keegi simmanitel unarusse ei jääks) nt. kaerajaan, tuljak, oige ja vasemba. Päeva teises pooles tantsime kõik õpitud kavad läbi ja filmime üles.
Positiivse hinde (A/MA) tagab üksnes aktiivne osavõtt kõigist tundidest. Teistele koolidele kokku 4 kohta  
Seksuaalkasvatus Põlva Gümnaasium Karmen Suss Kursusel keskendutakse järgmistele teemadele:
Isiklik areng. Mees. Naine. Iseenda huvide leidmine, kuhu ja mida õppima minna, kuidas leida enda tee. Paarisuhe. Turvaline suhe. Lähisuhtevägivald. Tervise hoidmine üldiselt (toitumine, aktiivne eluviis). Turvaline seks. Rasestumisvastased vahendid. STLH (sugulisel teel levivad haigused). Rasedus, sünnitus (+ filmi vaatamine). Pereks saamine (nii kooselamisel/abiellumisel, laste saamisel). Sünnitusjärgne periood (naise keha muutused, lapse saamise mõju sotsiaalsele, vaimsele ja füüsilisele tervisele).
Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised, sisaldades suulisi ja kirjalikke ülesandeid.
Õpilane selgitab ja analüüsib oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega ja igapäevaeluga.
06.06 Kes ma olen? Kelleks tahan saada?
07.06 Üksi või kahekesi?
08.06 Terviseks.
09.06 Uus elu.
10.06 Perekond
Kursusel kasutatakse mitteeristavat hindamist (MA/AR).
Hinne kujuneb aktiivse osalemise eest kursusel ja etteantud
iseseisvate ja/või rühmatööde esitamisest/mitte esitamisest.
Teistele koolidele  kokku 4 kohta  
Elupõhine ABC Põlva Gümnaasium Marit Oimet
Maarja Volt
Kaia Tamm
Monika Riba
Puhastusekspert
-Suhtlemise kuldreeglid (suhtlemistõkked, konfliktide lahendamine, kust saada abi).
- Säästmine versus laenamine; laenamine ja liisimine; palk ja maksud; pensionisambad; investeerimine- miks? kuhu? kuidas?
-Kuidas koristada, et oleks ka koristatud ehk millele peamiselt koristades tähelepanu pöörata, millised vahendid millisteks töödeks valida ja mis on suurimad ohukohad.
-Tervislik toitumine ja tervislike toitude valmistamine.
-Edasiõppimise võimalused, töö- või sisseastumisvestlus.

Reedel ka kokkuvõte ja refleksioon, kursuse lõpetamine.
-Kursuse läbimisel omab õpilane paremat suhtlemisoskust ja- julgust ning on kujundanud eneseväljendusoskust;
-õpilane teab eakohaseid toitumissoovitusi ning kuidas parandada oma toitumisharjumusi, oskab valida tervislike toiduaineid ja neist valmistada süüa;
- õpilane on teadlik edasiõppimise võimaluste osas, oskab valmistuda töö- või sisseastumisvestluseks;
- õpilasel omab ülevaadet sellest, kuidas organiseerida oma rahaasju;
- õpilane teab millele koristades tähelepanu pöörata ja oskab valida õiged töövõtted ning vahendid.
06.06   Suhtlemise kuldreeglid
07.06   Rahaasjad korda
08.06   Kuidas koristada, et oleks ka koristatud
09.06   Tervislik toitumine ja tervisliku toidu valmistamine.
10.06   Edasiõppimise võimalused, töö- või sisseastumisvestlus
Kursusel kasutatakse mitteeristavat hindamissüsteemi (arvestatud /mittearvestatud). Kursus on arvestatud, kui õpilane osaleb aktiivselt nädala tegevustes ja sooritab iga õppepäeva ülesanded. Teistele koolidele kokku 3 kohta  
Eneseareng vabatahtlikuna Põlva Gümnaasium Marit Oimet             Tutvume vabatahtlikutöö olemusega, analüüsime enda kogemust vabatahtlikuna tegutsedes,  räägime EVS programmist ja muudest võimalustest vabatahtlikuna tegutseda.  Kursuse läbinud õpilane:
- teab ja oskab kasutada vabatahtlikutööga seotud mõisteid;
- teab sotsiaalse ettevõtluse ja vabatahtliku töö võimalusi ning oskab neid kasutada;
-hindab oma võimalusi, õigusi ning vastutust vabatahtlikuna ja tööturu osalisena, kavandab oma karjääri;
- on võimalusel saanud praktilise kogemuse sotsiaalselt vastutustundliku kodanikuna.
06.06 sissejuhatus: kursuse tutvustus, tutvumine kaaslastega, eesmärgi seadmine, põhimõisted, teemade valik
07.06 tutvumine oma teemaga, minitunni ettevalmistamine
08.06 minitundide ettekanded
09.06 kogemuslood vabatahtlikelt, elav raamatukogu, eneseanalüüs ja kokkuvõtted
mitte-eristav hindamine AR / MA
Kursuse läbimiseks tuleb osa võtta tegevustest kõigil neljal päeval, kokku kursuse maht 20*75 minutit
Teistele koolidele kokku 5 kohta  
Ettevalmistus ÕF-iks Põlva Gümnaasium Annette Vijar            Kaia Tamm Valikkursus keskendub 10. klassi õpilaste ettevalmistamisele õpilasfirma loomiseks. Kursus annab ülevaate eelnevatest õpilasfirmadest, õpilasfirma plussidest ja miinustest ja turundusest. Räägitakse ideede genereerimisest, pitching'u põhimõttest ja pitch deck'i koostamisest.  Kursusel osalenud õpilane:
*mõistab õpilasfirma ülesehitust, saab ülevaate tegevustest
*õpib tegema ajurünnakut ja suudab analüüsida idee teostatavust
*saab algteadmised pearaamatu ja lõpparuande koostamisest
*oskab sotsiaalmeedias turundada toodet/teenust
*saab teadmised pitch deck'i koostamisest ja selle eesmärgist
*koostab eelarve, pitch deck'i ja võimalusel prototüübi
*pitch'ib oma ideed ja oskab küsimustele vastata
06.06 - sissejuhatus kursusesse
07.06 - teooria (idee, turundus, raamatupidamine, aruanne)
08.06 - ajurünnak, pitch deck'i teoreetiline osa
09.06 - pitch'i (ja prototüübi) koostamine
10.06 - pitching ja kokkuvõte
Kursus on arvestatud, kui õpilane võtab aktiivselt osa vähemalt neljast õppepäevast, on koostanud põhjaliku pitch deck'i, pitch'ib oma idee ning oskab vastata tekkinud küsimustele.  Teistele koolidele kokku 2 kohta  
Diskoripult ja inimene selle taga Põlva Gümnaasium Janek Oja Praktiline kursus. Kursusel osaleja õpib kasutama DJ tööks vajalikku tehnikat ja enda valitud muusikat esitama sujuvate üleminekutega ning lisama eriefekte, kasutade selleks diskoripuldi võimalusi. Õpilane oskab valida diskoritööks vajalikke seadmeid ja neid omavahel töötavaks süsteemiks ühendada;
Õpilane mõistab ja tunneb erinevaid muusika formaate (cd, mp3, mp4, vinüül) ;
Õpilane tunneb helitehnoloogias kasutatavaid peamisi kaabli- ja pistikutüüpe ning oskab neid kasutada;
Õpilane on võimeline läbi viima vähemalt seti diskorina.
06.06 Sissejuhatus. Kursuse ülesehituse tutvustus ja läbimise tingimused. Isikliku eesmärgi seadmine aine raames. PA süsteem. Isikliku playlisti koostamine.
07.06 Muusika erinevad formaadid, peamised kaabli ja pistikutüübid. Esmatutvus Pioneer DDJ-1000 puldi ja Recordbox programmiga.
08.06 Töö diskoripuldiga, lugude järjekorda panemine ja üleminek ühelt loolt teisele, erinevate filtrite ja funktsioonide kasutamine
09.06 Töö diskoripuldiga, lugude järjekorda panemine ja üleminek ühelt loolt teisele, erinevate filtrite ja funktsioonide kasutamine
10.06 Töö diskoripuldiga, kokkuvõte, eneserefleksioon
Mitte-eristav hindamine (AR/MA), kuna tegemist on praktilise kursusega, siis on osavõtt kõikidest tundidest/seminaridest kohustuslik Teistele koolidele kokku 2 kohta  
Piirivalveõpetus Põlva Gümnaasium Arvi Suvi Ainetundide maht  20x 70 minutit. Teoreetilisi teadmisi kinnistatakse praktiliste tegevustega. Praktilised sooritused toimuvad paaris või rühmas koos professionaalidega. Õppetöö toimub klassiruumis ja maastikul. Õppetöö käigus külastatakse erinevaid piirivalveüksusi.
Õppija saab ülevaate sisejulgeoleku valdkonnas piirivalveliste ülesannete täitmisest. Omandab teadmisi EL-i ühtsetest  piirületuse reeglitest ja piiriületuseks vajalikest dokumentidest. Tutvub piirivalvuri töö ja ülesannetega üksustes kohapeal. Saab ülevaate teenistuskoerajuhi tööst piirivalves. Saab ennast proovile panna praktiliste õppesituatsioonide lahendamisel. Õppetunde viivad läbi erinevate piirivalveüksuste ametnikud, oma ala asjatundjad, kellel on pikaajaline kogemus s.h. Euroopa välispiiri valvamisel teistes liikmesriikides.
Kursuse läbimisel õpilane: selgitab piiri valvamise üldiseid põhimõtteid, meetodeid ja taktikat; tuvastab reisi ning transpordivahendi dokumentide lihtsamaid võltsinguid; selgitab ohutuse nõudeid veekogul olles. E(06.06): Õppepäev Põlva Gümnaasiumis (Integreeritud piirihaldus. Vaba liikumine ja julgeolek. Sisepiir, välispiir.)
T(07.06): Õppetöö Põlva Gümnaasiumis (Maismaapiiri valvamine. Piirikontrolli teostamine.)
K(08.06): Õppetöö Põlva Gümnaasiumis (Schengeni piirieeskirjad. Petturid. Dokumentide võltsingud ja nende tuvastamine. Turvaelemendid. Dokumendid piiri ületamiseks.)
N(09.06): Õppekäik piirivalve üksustesse ja piirile. Veeohutus, päästevahendid. Praktilised harjutused vees. Hõljuk. Piiriveekogu ja piiri valvamine järvel. Kaasaegse maismaapiiriga ja Luhamaa piiripunktiga tutvumine.
R(10.06): kursuse lõpetamine, Põlva Gümnaasiumis
Valikkursuse hindamisel kasutatakse hinnanguid „arvestatud" ja „mittearvestatud". Kui soorituste hindamisel kasutatakse punktiarvestust siis vähemalt 51% maksimaalselt võimalikust punktiarvust saavutanud õpilase tulemuse hinnanguks on „arvestatud". Teistele koolidele kokku 3 kohta  
Moeillustratsioon Põlva Gümnaasium Elen Aasamäe Kursuse eesmärk on tutvustada moeillustratsiooni olemust:
– moeillustratsiooni ajalugu/ tänapäev
– moeillustraatorid Eestis ja maailmas
– moekrokii/ inimfiguuri visandamine
– moeillustratsiooni põhilised tehnikad/ praktika
– moeillustratsiooni inspiratsioonitahvel/ kollaaž
– kavandite joonistamine ja lõputöö valmistamine
Kursusel osaleja saab põgusa ülevaate moeillustratsiooni põhimõtetest ja inimfiguurist. Seejärel tehakse erinevaid loovust vabastavaid soojendusharjutusi ning asutakse tegema illustratsioone erinevate materjalide ja töövahenditega. Kursuse lõpuks peaks igaüks olema loonud kogumi illustratsioone talle omases stiilis, sest moeillustratsioonis loob igaüks ise oma reeglid. 06.06 Sissejuhatus
07.06 Moekrokii
08.06 Tehnikad
09.06 Idee teostamine
10.06 Valminud tööde esitlemine
Hindamine on arvestuslik.
Arvestuse aluseks on kursuse käigus valminud kavandid, kodutööd ja lõputöö.
Teistele koolidele kokku 2 kohta Mõningaste kunstitarvete olemasolu: -joonistus- ja akvarelliplokk A4, A3, -akvarell või guašš värvid, pintslid, -harilikud- ja värvipliiatsid, -pastellkriidid, söekriit, -vildikad, markerid, tintekad -paberikäärid, liim, dekoratiivteip NB! Võimalusel laenata või jagada materjale.
Retk Sibulateele Jõhvi Gümnaasium Jaanus Iva, Leigi Molodõk, Erika Prave Retk Sibulateele Vanausuliste ajaloo ja tänapäeva, usu ja kommetega tutvumine, võrdlus kaasaegse õigeusuga, õppekäigud ja töötoad. Õpilane teab, kes on vanausulised, kust nad pärinevad. Teab, milline on vanausuliste ajalugu Eestis, kombed ja usutavad. Loeb vanausuliste kohta tekste ja koostab kaasõpilastele esitluse. Oskab analüüsida ja võrrelda vanausulisi ja õigeusklikke (usutavad, kombed). E 6.06: Teemakohase materjali otsimine, läbi töötamine, esitluse tegemine (grupis) T 7.06: esitlused, dokfilmi vaatamine K 8.06: väljasõit Sibulateele (piknik Peipsi ääres Kasepääl), vanausuliste kiriku ja muuseumi külastamine. N 9.06: Kuremäe klooster (ekskursioon) R 10.06: Kokkuvõte, analüüs. Hindamine toimub skaalal arvestatud/mittearvestatud. Hinne kujuneb: · Õppetöös aktiivselt osalemine · Materjalide leidmine, nendega tutvumine ja esitluse tegemine · Õppekäikudel antud töölehtede täitmine · Grupitööna analüüsi tegemine Mõjuva põhjusega (arst, haigus, perekondlik edasilükkamatu sündmus) võib ühe päeva puududa, ent peab iseseisvalt tegema ette antud teemal referaadi. Kui õpilane ei saa valikaine kursusel osaleda, siis peab koostama vanausulisteteemalise õppematerjali (ülevaade, tööleht, analüüs) ja seda ajalootunnis klassile esitlema. Teistele koolidele kokku 2 kohta Õpilaste omaosalus 10 eurot (annetus, muuseumipilet).
Loodusest meie ümber Jõhvi Gümnaasium Riina Vaht, Diana Memberg, Kai Habakukk, Irja Kivimägi, Heldi Aia, Monika Ojarand Kursuse eesmärgiks on suurendada noorte seas keskkonna- ja loodusteadlikkust samal ajal luues õppevahenditeks herbaariumi ja putukakogu ning täiendades kooli katuse terrassi linnusöögimajade ning rohealaga. Kursuse raames täienevad õpilaste loodusalased teadmised, sh nende teadmised elurikkuse tähtsuse, selle vähenemise põhjuste ja inimeste rollist selle peatamise kohta. Kursuse teematubadeks on a) Taimede tundmaõppimine ja herbaariumi valmistamine; b) Putukate tundmaõppimine ja nende sirutamine/määramine; c) Lindude tundmaõppimine ja linnutoidumajade valmistamine. Kursus on segu teoreetilistest tundidest ja aktiivtegevustest. Külastatakse Alutaguse Rahvuspargi keskust (Iisaku loodusmaja), Mäetaguse Maastikukaitseala, Jõhvi parki ja rohealasid Jõhvi ümber. Aktiivtegevuste käigus koostatakse linna taimede herbaarium ja meisterdatakse järgnevaks talveks linnusöögimajad katuse terrassile. Võimaluse korral meisterdatakse ka terrassile loodusnurk roheala näol. Koostöö partneriteks on Alutaguse Rahvuspark, Ida-Viru Linnuklubi ja Jane Goodall Institute. Õpilane omab teadmisi elurikkuse olemuse, seda ohustavate tegurite ja looduskaitse põhimõtete kohta. Õpilased on paremini kursis kaitsealadel toimetamisega ning teadlikud keskkonnasõbralikust käitumisest. Õpilane omab praktilisi oskusi/vilumusi taimede tunnuste leidmise, taimemääraja kasutamise ning herbaariumi koostamise kohta. Õpilane omab praktilisi oskusi püüda, määrata ja sirutada putukaid ning nendest koostada putukakogu. Õpilane teab olulisi põhimõtteid linnusöögimaja ehitamisel/valimisel ja asukoha valikul selliselt, et linnusöögimaja on ohutu kasutada. Õpilasel on teadmised keskkonnakaitse põhitõdedest ja oskab käituda looduses vastutustundlikult. E 6.06: Sissejuhatus kursusesse, gruppideks jagunemine, aktiivtegevuse valimine, teoreetiline taust teemale. Peale lõunat esimene käik rohealal. Esimeste taimede korjamine ja kuivama panek. Sirulaudade disain ja ehitamine. T 7.06: Aktiivtegevus vastavalt grupile (jalutuskäik pargis ja linna rohealadel, linna elurikkusega tutvumine ning taimede korjamine herbaariumiks/ lindude kaardistamine toidumajade valmistamiseks. Taimede kuivama panek/linnumajade disainimine/ehitamine. K 8.06: Herbaariumi taimede ettevalmistus. Kell 10.00 Mäetaguse Maastikukaitsealal tammikuga tutvumine. Kell 12.00 Alutaguse Rahvuspargis putukate püüdmine ja nende elusalt määramine. N 9.06: Herbaariumi taimede ettevalmistus, määrajaga tutvumine ja esimeste taimede määramine. Putukate sirutus. Linnumajade ehitamine. R 10.06: Herbaariumite, putukakogu/linnumajade lõpetamine, kokkuvõtted 100 % kohalolek valikaine tundides v.a põhjendatud puudumine (lisatöö andmine põhjendatud puudumise korral) ja tundides kaasatöötamine Teistele koolidele kokku 4 kohta Õpilaste omaosalus 3-5 eurot (sõltub laste arvust, grill).
Finants ja matemaatika Jõhvi Gümnaasium Leili Metsatalu, Laura Kuusemets Finantskirjaoskuse tutvustamine, vastutustundliku hoiaku, teadmiste ja käitumise õpetamine ja tutvustamine, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ja enda majandusliku heaolu tagamiseks. Finatskirjaoskus on teadmised pere eelarve koostamisest, maksudest, investeermise algtõdedest. Õpilane osaleb kõikides finatskirjaoskuse tundides ja mõistab ning teadustab kursuse lõpus rahaasjade planeerimise vajalikkust ja nende hoiakud toetavad arukate finantsotsuste langetamist. Õpilane saab aru finantsteenustest ja oskab nende abil oma rahaasju igas eluetapis korraldada. E 6.06: Loeng teemal "Raha ajalugu" T 7.06: Külalisesineja Maksu-ja Tolliametist teemal "Mis on maksud?", kaasatud Ida-Virumaa ettevõtjad. Praktiline töö (eelarve koostamine- laenu intress jms) K 8.06: Ekskursioon Eesti panka – loeng ning ekskursioon N 9.06: Ettevõtlusküla. Rahatarkuse lauamängud (Monopoly, CashFlow) R 10.06: Külalisesineja - investeerija (kohutmise kokkulepe ei ole veel sõlmitud - ootan hinnapakkumisi) Õpilane osaleb aktiivselt kõikides tundides ja annab valikaine nädalale kirjalikku tagasiside, kus kirjeldab omandatud uusi teadmisi. Kavas olevate tegevuste järjekord võib muutuda. Teistele koolidele kokku 2 kohta  
Kirjanduse välipraktikum NB! Laager 6.-8. juuni Viimsi Gümnaasium Kaidi Kolsar. Toimumiskoht: Laager Kesk-Eestis Kirjanduse välipraktikumi eesmärk on siduda kirjandust ja loodust: tõlgendada tekste lugejakeskselt ja ümbritseva keskkonna kaudu ning luua alustekstidest ja ümbrusest inspireerituna loovmeetodite abil uusi tekste. Kursuse jooksul kasutatakse nii loovkirjutamise kui ka draamaõpetuse võtteid, võimalusel toimub lõkkeõhtu kirjanikuga. Kursuse lõpuks valmib lugeja tõlgendus nii käsitletud tekstidest kui ka kohapeal loodud lugudest.
Kursus kestab kolm päeva ning toimub Kesk-Eesti looduses. Ööbimiseks on tarvis igaühel ise kaasa võtta telk ja vastav varustus. Süüa teeme lõkketulel.
Õpilane
- tõlgendab tekste lugejakeskselt ja ümbritseva keskkonna kaudu,
- loob alustekstidest ja ümbrusest inspireerituna loovmeetodite abil uusi tekste,
- omandab ja kasutab loovkirjutamise ja draamaõpetuse võtteid.
E, 06.06 Saabumine laagripaika, soojendusharjutused, kirjandusliku meeleolu tekitamine, tutvumine.
T, 07.06 Tekstide loomine, töö alustekstidega, tutvumine loovkirjutamise ja draamaõpetuse võtetega ning lõkkeõhtu kirjanikuga.
K 08.06 Esitlemine ja refleksioon.


 
100% kohalolek kõikidel päevadel Teistele koolidele kokku 3 kohta Omaosalus sõltub kursusel osalevate õpilaste arvust, kuni 30 eurot. 
Giidindus Viimsi Gümnaasium Ruth Rappold Toimumiskoht: Viimsi Gümnaasium, Tallinna vanalinn Giidiõppe käigus omandatakse mõningaid giiditööks vajaminevaid oskusi ja teadmisi. Tutvutakse lähemalt Tallinna ajalooga ja tänapäevaga, arhitektuuriga ning vaatamisväärsustega, harjutatakse giidituuride läbiviimist vanalinna ekskursioonil. Kursus viiakse suuremalt osalt läbi Tallinna vanalinnas. Kohtumispaigad ja täpsem ajakava teatakse enne kursuse algust. Kursuse edukalt läbinud õpilane:
Mõistab, mida tähendab töö giidina ja klienditeenindajana
Teab põhifakte Tallinna kohta
On osalenud ekskursioonidel
E, 06.06 Töö giidina ja oma kodukoha tutvustajana. Tallinna ajalugu pähklikoores. Eesti ja Tallinn tänapäeval. Ekskursioon vanalinnas.
T, 07.06 Toompea: loss ja aadlike majad. Aleksander Nevski katedraal, usundid eestis. Toomkirik. Üla- ja all-linn, linnamüür, Taani kuninga aed. Niguliste: saksa kaupmehed, Tallinna pommitamine, muuseum. Hansa Liit ja Lüübeki õigus. Raekoda, Raeapteek.
K 08.06 Pühavaimu kirik, reformatsioon Eestis, Suurgild, Maiasmokk. Oleviste, Dominiiklaste klooster, Katariina gild, Peeter-Pauli katedraal. Bastioni käigud ja Kiek in de Kök.
N 09.06 Kumu ja Kadrioru loss. Vabamu ja KGB kongid. Bussiekskursioon.
 
Giidinduse kursuse läbimiseks on vajalik aktiivne osalemine tundides ja teadmiste jagamine ekskursioonil Kokku teistest koolidest 3 Kursusel külastatavate muuseumite eest maksavad osalejad ise, orienteeruv summa on 20 eurot. 
Loominguline projekt ja graafikatehnikad Viimsi Gümnaasium Viire Jagomägi Kursuse eesmärk on õppida tundma erinevaid väljendusvõimalusi ja tehnikaid kunstiloomingus.
Kursus annab õpilasele võimaluse süveneda loomeprotsessi  ning läbida kunsti teose loomise etapid. Õpilased saavad kursusel täiendada oma teadmisi kunstiloomingust, sealhulgas kaasaegse kunsti uuematest suundumustest. Spetsiifilisemalt tegeletakse kursusel graafika ja trükitehnikatega. Kursus aitab õppida arusaadavalt vahendama loomeprotsessis tekkinud subjektiivseid kogemusi ning leidma lahendusi erinevatele sellega kaasnevatele probleemidele.
Isikliku loomingulise projekti kavandamist harjutab õpilane kursuse raames tehes koostööd ja arutledes selle üle klassikaaslastega
Kursuse läbinud õppija tunneb ning rakendab erinevaid graafika väljendusvahendeid. Vastavalt individuaalsele tööplaanile täiendab õpilane oma seniseid teadmisi kunsti ning graafikatehnikate  alal ja eksponeerib kursuse lõpul valmis tööd, valides selleks sobiva koha ja viisi. E 6.06:
Sissejuhatav arutelu. Mida ma näen, kui ma vaatan? Joonistame end soojaks ja saame tuttavaks teineteise käekirjaga. Praktiline osa: krokii. Literatuursus - räägi üks lugu!  Räägi kõnekalt, räägi selgelt, ent räägi kasutades abstraktseid kujundeid. Kavandame eelseisvat.
T 7.06:
Alustame tutvumist graafikatehnikatega.  Monotüüpia ja garborundum Graafikatehnikad. Kuivnõel. 
K 8.06: 
Graafikatehnikad. Pimetrükk + kollograafia Graafikatehnikad. Ofort (voolusöövitusega) ja tsüaanotüüpia.
N 9.06:
Graafikatehnikas isiklik suurem projekt. Isikliku suurema projektiga jätkamine Tellimustöö - tegeleme stencilgraafikaga eesmärgipäraselt, et luua abistav vahend koolides kasutamiseks. Teeme õues grafiti tehnikas tellimustööst balloonidesse jäänud jäägiga ühise lõputöö
Kursuse läbimiseks: 1. õpilane kavandab ja viib uusi õpitavaid väljendusvahendeid kasutades ellu isikliku kunstiprojekti.
2. õpilane koostab kursuse lõpul tööde ekspositsiooni ja esitluse koolikaaslastele.
Kokku teistest koolidest 4 Omaosalus 10€ (trükiplaadid, -värvid, eripaber, teibid, sprayvärv  jm) 
Basics of photography Viimsi Gümnaasium Matthijs Quaijtaal Toimumiskoht: Viimsi  Gümnaasium The course deals with both the technical sides of photography (understanding the technical side and handling of cameras, post-processing, publishing), and aesthetic sides of photography. In addition, we will take pictures in many different environments (e.g. nature, portraits, architecture, events) in which the understanding of the technical side is combined with the aesthetic side. The course will also focus on the organisational side of photography, such as ethics, taking pictures on request, and social media. Student needs full access to a camera (DSLR or similar) that allows manual mode, a computer that can run Adobe Lightroom (or stay in school to edit their photos). The course organisation depends on the regulations set regarding Covid-19.  At the end of the course, participants will have
* familiarised themselves with camera settings
* taken part in many different styles of photography
* learnt about the basic editing options we have available in Lightroom
E 6.06: How does photography work / Settings / Experimenting in & around the school / Landscape and Architecture photography. (estimated end: 14:35; independent work in the selected topics required)
T 7.06: Editing in Lightroom / Social media + portrait photography (full day)
K 8.06: Editing continued / Perspective in photography / Architecture (afternoon in Tallinn) (full day)  (option for evening photography)
N 09.06: Small test, finalising portfolios & presentations (estimated end: 16:00 latest)
On request, weather provided, we will include evening photography. This is not included in the requirements for passing the course.
Students should be prepared to attend all lessons - absence will require independent work to catch up, often with video materials in English on YouTube. Kokku teistest koolidest 2 Students should be prepared to cover public transport, and possible 1-2 lunches during trips.
Treeninglaager Viimsi Gümnaasium Arsen Abeljan Toimumiskoht: Viimsi Gümnaasium Kursuse eesmärk on tutvustada erinevaid spordialasid ja neid ka praktiliselt läbi teha. Iga päev toimub erinev treening. Treeninguid külastavad ka erinevad treenerid ja oma ala spetsialistid, kes näitavad õiget tehnikat ja kuidas harjutusi õigesti sooritada. Tutvume, kuidas treenida nii, et see oleks maksimaalselt kasulik, mitte kahjulik. Valikaines proovime erinevaid spordialasid nagu jalgpall, korvpall, kontaktaladest judo ja taipoks, üritame ka tutvuda käsipalli ja võrkpalliga.
 
Õpilane omandab iga spordiala baasteadmised ja reeglid. Näiteks pallimängude puhul teab õpilane, milline on õige kehaasend, kuidas palli vastu võtta, sööta, visata või lüüa. Kontaktalade puhul õpime õiget tehnikat, judo puhul heiteid ja kuidas õigesti kukkuda, taipoksis õiget kehaasendit ja lööke. E 06.06: Korvpall (tutvustatakse korvpalli elemente, palli põrgatamine, viskamine, söötmine).
T 7.06: Judo (enesekaitse, valuvõtete tegemine, heitmine jne) ja (käsipall või võrkpall) (tutvustatakse käsipalli või võrkpalli ning läbi mängude tutvume erinevate tehnika elementidega)
K 8.06: Jalgpall (tutvustatakse jalgpalli elemente, palli söötmine, löögid ja triblamine).
N 09.06: Taipoks (tutvustakse taipoksi elemente, õige kehaasend, kätelöögid, jalalöögid, erinevad kombinatsioonid).
Igas tunnis aktiivne osalemine. Puudumisest peab olema ette teavitatud ja see peab olema põhjendatud. Kokku teistest koolidest 3  
Looduses liikumine Viimsi Gümnaasium Rain Jääger, Ivi Rammul:  Valikaine nädala jooksul saab kursusel osaleja osaleda väliööbimisega matkal. Läbime kolme päevaga matkates umbes 30km. Enne matka tutvume erinevate matka tarkustega ja looduses liikuja reeglitega. Vaatame kas looduses liikumine võib ka ohtlik olla ja omandame praktilised võtted turvaliseks matkamiseks. Kursusel osalenu:
Teab kust leida teavet taimede, seente ja loomade kohta ja oskab kasutada vastavaid määrajaid või äppi.
Teab milliste ohtudega (bakterid, seened, loomad) võib looduses kokku puutuda ja kuidas end nende eest kaitsta.
Tunneb Eesti looduses sagedamini kohatavaid mürgiseid taimi ja teab millised on esmaabivõtted.
On kuulnud looduses leiduvatest erinevatest toidu ja ravimtaimedest ja teab kust leida teavet nende kasutamise kohta.
Oskab valmistuda ööbimisega matkaks.
Peab matkates kinni režiimipiirangutest ja igaüheõiguse põhimõtetest.
Matkab loodust reostamata ja kasutab ressursse läbimõeldult.
On omandanud erinevad vajalikud oskused looduses hakkamasaamiseks.
E 6.06: Teooria VGM-is.
T 7.06: Teooria VGM-is või matka algus (olenevalt olukorrast)
K 8.06: Aegviidu- Jussi järved (praktiline matk looduses koos õppetegevusega).
N 9.06: Jussi järved- Järvi järved. Järvi järved- Narva mnt.
 
Kursuse läbimise tingimused on:
aktiivne osavõtt kõikidest tundidest ja tegevustest.
osalemine praktilisel matkal.
praktiliste oskuste ja teadmiste näitamine ja kasutamine matka jooksul.
 
Kokku teistest koolidest 2 Rahaline omaosalus kuni 10 EUR
-Bussitransport (kool maksab).
-Toidud matkapäevadeks (õpilased ostavad valdavalt ise)(osaliselt koolitoit)
-Varustuse eest vastutab iga õpilane ise.
Vajalik põhivarustus matkaks:
-Mugav seljakott kuhu mahub päevamatkaks vajalik jook, toit ja mõned riided.
-ilmastikule vastav magamiskott ja lebomatt.
-Telk (saab võtta mitme peale).
-Mugavad jalanõud matkamiseks (ilmastikule vastavad).
-Toidunõud (ei saa kasutada ühekordseid)
-Muu vajalik varustus (peaks leiduma kodus).
Rakenduslik matemaatika NB! 11. ja 12. klassi õpilastele  Viimsi Gümnaasium Kristiina Joon Kursusel käsitleme erinevaid loodusainete ja ühiskonna probleeme, kirjeldades ja analüüsides neid matemaatiliste vahendite abil. Muuhulgas tegeleme järgmiste teemadega: radioaktiivne lagunemine, ookeanide hapestumine kliimamuutuste tagajärjel, populatsiooni kasvu matemaatiline väljendamine, nõudlus ja pakkumine majanduses.  Valikkursuse läbinu

rakendab matemaatilisi teadmisi lahendamaks probleeme ja ülesandeid eri valdkondades;
väärtustab graafilist esitusviisi ning oskab matemaatilisi mõisteid graafiku abil selgitada;
märkab eksponentsiaalseid seoseid füüsilises ja sotsiaalses maailmas, eristab eksponentsiaalset kasvu lineaarsest;
kasutab tuletist ja integraali füüsikaliste ja keemiliste ülesannete lahendamisel.
E, 6. Juuni
Statistika:  Statistika igapäevaelus. Korrelatsioon. Statistiline olulisus. Andmestiku analüüs
T, 7. Juuni Eksponent ja logaritm: Eksponendi ja logaritmi meenutus Rahvaarvu eksponentsiaalne kasv Ookeanide hapestumine- Radioaktiivne lagunemine
K, 8. Juuni Tuletis ja integraal:  Tuletise graafiline selgitus Bakterite kasvu kiirus Integraali seos tuletisega Radioaktiivse lagunemise võrrandi tuletamine
N, 9. Juuni Kokkuvõte:  Loodusliku/ühiskonna protsessi valimine ja matemaatiline mõtestamine Valitud protsessi tutvustamine
 
Arvestatud või mittearvestatud.
Arvestuse saamise tingimused on:
tundides osalemine (vähemalt 70%),
enda välja pakutud probleemi matemaatiline lahendamine mistahes valdkonnas kursuse lõpus (kohustuslik)
Kokku teistest koolidest 3  
Rännakud iseendaga  - kohalolu kunst väljasõiduga Prangli saarele 6.- 8. juuni Viimsi Gümnaasium Lemme Randma, Kaia Lainola Me kõik tunneme, et sügaval meie sees peitub tohutu vägi. Igatseme seda kogeda, aga miski hoiab meid tagasi. Me igatseme vabaks saada, aga ei tea, kuidas.
Lihtsate harjutuste ning tehnikate abil on võimalik:
• iseendaga leida suurem kontakt ja saada endast rohkem teadlikuks;
• avastada ja kaotada emotsionaalsed ja füüsilised tõkked;
• märgata enda allasurutud emotsioone ja rakumälestused, mis võivad mõjutada meie heaolu;
• kogeda rõõmu, rahu ja armastust;
 
Oluline on enda väärtustamine sellisena nagu me oleme, hinnata ennast sellisena nagu me oleme.
Meil on võimalik elada oma elu tänulikkuses, armastuses ja vabaduses - alustame teekonda.
 
Budda on öelnud: "Sa võid otsida tervest maailmast, aga mitte kunagi leida kedagi, kes vääriks rohkem armastust, kui sina ise."
Mõistab iseenda mina-pilti;
Oskab iseenda tugevusi enda kasuks tööle panna,
Tunneb ennast rohkem ja julgeb rohkem välja astuda oma mugavustsoonist.
E, 6. Juuni - Viimsi Gümnaasiumi majas
Sissejuhatus kursusesse
Mina-mudeli 4 aspekti.
Muutuseks muutumine
Mugavustsoonis elamine
Harjumuse jõud
T, 7. Juuni - Prangli saarel
Enese hoidmine
Enese võimestamine
Iseenda kuulamine
Sõprus iseendaga
K, 8. Juuni - Prangli saarel
Üksteist abistav coaching (Diltsi püramiid)
Läbi kolme päeva jagame grupis ja paaris kogemusi/mõtteid, oleme üksteisele coachiks, võtame aega iseendale erinevate harjutuste ja mudelitega. See on sisekaemus, mille abil leida oma MINA, teda toetada, kuulata ja olla iseendale parem sõber.
 
Arvestatud/mittearvestatud
Osalemine ning lõpurefleksioon oma õpipäeviku põhjal
Kókku teistest koolidest 2 Õppija omaosalus kuni 25 eurot (sisaldab ööbimist saarel+toitlustus)
Jätkusuutlikkuse valikkursus Viimsi Gümnaasium Egge Kulbok-Lattik "See on jätkusuutlikkuse ja mitmekesisuse kontseptsioone tutvustav kursus. Mõistmine, et planeet Maa ja selle ressurss on piiratud, et tuleb hoida nii loodust kui inimesi, et elu saaks jätkuda kõigis oma imepärastes vormides, on toonud maailma arenguid suunavates organisatsioonides – ÜROs, UNESCOs keskseks mõisteks jätkusuutlikkuse, mille üks oluline tahk on mitmekesisus. Mitmekesisus kätkeb endas liigirikkust flooras, faunas, hõlmates ka inimkonda, sh eri rahvaste kultuuri, keeli, praktikaid ja tarkusi.
Kuidas lahendada globaalsed väljakutseid ökosüsteemis? Kuidas lahendada inimkonna kasvavaid probleeme?
 Lahendused eeldavad uusi mõttemustreid, inimeste teadlikkuse kasvu, mida pakuvad uued käsitlused kogu- ja ühiskonnast, maailma ja planeedi Maa vastastikseoste toimise kohta ning uued praktikad. Kursuse teemad jagunevad nelja peamise valdkonna vahel: ökoloogia, sotsiaalsed suhted, majanduslikud suhted ja maailmavaade/kultuur.
Kursuse meetoditeks on kuulamine, vaatlemine, arutlemine ja kogemusõpe, (pea-südame-ja käega õppemeetodid). Kursuse käigus arutleme teemadel:
Jätkusuutlik maailmavaade -  mis on kultuuriline jätkusuutlikkus?
Jätkusuutlik keskkonnahoid, ehk ökoloogia - Igaühe loodushoid - mida mina saan teha?
Jätkusuutlik majandus - kas majandus, mis hoiab inimest ja loodust on võimalik?
Sotsiaalsed suhted - kas koostööpõhisus ja vägivallatus on inimühiskonnas saavutatavad?
Õpilane omandab ülevaate terviklikust maailmakäsitlusest ja õpib rakendama terviklikust maailmavaatest lähtuvaid põhimõtteid igapäevaelus.    6. juuni  - I Jätkusuutlikkuse (sustainability) kontseptsioon
7. juuni  - II Jätkusuutlik keskkond, kliima, ökoloogiline tasakaal
8. juuni - III Jätkusuutlikkus majanduses
9. juuni - IV Jätkusuutlik valitsemine ja sotsiaalsed suhted 
Tagasiside-meetodid ja -kriteeriumid ning kursuse tulemuse kujunemine.
Tagasiside meetodiks on arvestus, (arvestatud/mittearvestatud). Kursuse tulemus kujuneb järgmiste kriteeriumite põhjal:
osalemine ja kaasamõtlemine kursusel;
vabal valikul ühe tunni teema grupiviisiline ettevalmistamine ja  esitlemine
KOkku teisest koolidest 4 Juhul, kui on väljasõit või külastus, siis tasub õpilane pileti eest, aga grupikülastuse korral on piletid võimalus saada soodushinnaga.
Matkamise aluste lühikursus Jõgevamaa Gümnaasium Neeme Katt /
Jõgevamaa Gümnaasium /
Jõgeva, Lõuna-Eesti
Kursuse eesmärgiks on tutvustada matkamisest huvitatud õpilastele matkavarustust, matka planeerimist, ettevalmistamist ja ohutut läbimist ning korraldada ja läbida kahepäevane matk ööbimisega välitingimustes.

Kursusele registreerumisel tuleb arvestada, et kolmapäeval õppetööd pole ning laupäeval on tarvis teha u 2 tundi iseseisvat tööd kodus.
Kursuse läbinud õpilane oskab planeerida ja ette valmistada matka, valida ja pakkida varustust, läbida ohutult ja loodust säästvalt matkamarsruuti, valmistada süüa ja ööbida välitingimustes, koostada ja esitleda kokkuvõtet matkast (matkablogi kujul). E 6.06: Teoreetiline ettevalmistus (mis on matkamine, lühidalt ajaloost, matkavarustus, marsruudi koostamine, matkad Eestis ja välismaal, grupi komplekteerimine, toitumine matkal, matkatehnika ja matkataktika, ohud ja tervishoid matkal). Ruum 209 (kell 12.00–16.00).
T 7.06: Teoreetiline ettevalmistus ja praktilised tegevused koolis (varustuse pakkimine, menüü koostamine, telgi püstitamine, sõlmed). Ruum 209 (kell 9.00–14.00).
K 8.06: Praktiline ettevalmistus kodus (oma varustuse pakkimine).
N 9.06 kuni R 10.06: Kahepäevane matk Kagu-Eestis (17 + 15 km; kogu varustus seljakotis, ööbimine telkides ja toidu valmistamine lõkkel; eeldab füüsilist valmisolekut).
L 11.06: Rühmatöö kodus (matkablogi tegemine) ja tagasiside esitamine. 
Kursust hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud).
Hinnangu „Arvestatud" saamiseks peab õpilane osalema kõigis loengutes, praktilistes tegevustes ja matkal algusest lõpuni. Oluline on kaaslaste ja juhendaja positiivne hinnang õpilase osalusele.
  Varustus: eeldatakse, et õpilasel  on olemas sobilik rõivastus, magamiskott ja -matt ning mitme peale telk. Seljakotte saab laenutada koolist.

Toitlustamine matkal: kaks lõkkel valmistatavat söögikorda kooli poolt, ülejäänud söök peab õpilasel endal kaasas olema.
Tennise algkursus Jõgevamaa Gümnaasium Rainer Võsaste, Kristel Tobreluts, Hillar Sibul /
Jõgevamaa Gümnaasium /
Tenniseklubi Artemis Jõgeva Tenniseväljak, Spordihoone Virtus
Antakse ülevaade tennise ajaloost, võistlusmäärustest, kohtuniku tegevusest ja turniiride korraldamisest.
Tutvustatakse tennise varustust (reketid, pallid jne).

Praktilise tegevuse käigus õpitakse tennise põhilöökide tehnikat, liikumistehnikat erinevate löökide puhul, tennise eetikat.
Õpilased omandavad algteadmised tennise ajaloost, võistlusmäärustest, kohtuniku tegevusest ja turniiride korraldamisest.
Omandavad algtasemel praktilised oskused ja teadmised erinevatest löögi- ja liikumistehnikatest.
Kursuse lõpuks suudab õpilane algtasemel osaleda tennisemängus võistlusolukorras.
E 6.06 kell 9.00-10.00 teooria (klassiruum), kell 10.00 - 14.00  praktiline tegevus (tenniseväljakud)
T 7.06 kell 9.00-14.00 praktiline tegevus (tenniseväljakud)
K 8.06 kell 9.00-14.00 praktiline tegevus (tenniseväljakud)
N 9.06 kell 9.00-14.00 praktiline tegevus (tenniseväljakud)
R 10.06 kell 9.00-14.00 turniir (tenniseväljakud)
Kursust hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud).
Hinnangu "Arvestatud" saamiseks vajalik osavõtt kõikidel päevadel.
  Spordiriided ja -jalatsid
Pealinnade tuur ehk Kodus ja võõrsil Jõgevamaa Gümnaasium Tiit Naarits /
Jõgevamaa Gümnaasium /
Tallinn, Tartu
Kursuse eesmärgiks on tutvustada Jõgeva (ja selle vahetu ümbruse), Tartu ning Tallinna vaatamisväärsusi läbi praktiliste õppekäikude. Kursuse õpetaja on kogenud ajalooõpetaja, kes lisaks Jõgeva linnale ja maakonnale tunneb hästi ka Tartu ja Tallinna linna. Kursusel osalenud õpilane täiendab oma teadmisi Eesti aja- ja kultuuriloo vallas. Kursuse läbinuna on ta võimeline tutvustama Jõgevat, Tallinna ja Tartut kaasõpilastele või teistele soovijatele. Kursuse käigus tehtav ettekanne ja selle esitamine arendab materjali otsimise ning esinemisoskust. E 6.06: Kursuse tutvustus, sissejuhatus ning ülesannete (ettekannete teemade) jaotamine. Ruum 111 (kell 9.00-12.00). Pärast lühikest lõunapausi seikluslik ja mänguline avastusretk Jõgeval (kestus u 2-3 tundi).
T 7.06: õppekäik Tallinnasse, kus tutvume huvitavate paikadega nii seest- kui väljastpoolt (kell 9.00-19.00).                                                                         
K 8.06: ettekannete koostamine                                                                         
N 9.06: õppekäik Tartusse, kus tutvume huvitavate paikadega nii seest- kui väljastpoolt (kell 10.00-17.00).                                                                             
R 10.06: ettekannete esitamine ning kokkuvõtted kursusest (kell 09.00-14.00)    
Kursust hinnatakse mitteeristavalt (A/MA).
Hinnangu „Arvestatud" saamiseks peab õpilane osalema kõigil päevadel algusest lõpuni ning koostama ettekanne, mida saab hinnata positiivse hinnanguga.
  Kuna kolmel päeval viibime kas terve päeva või osaliselt õues, siis on vajalik sobilik riietus ja jalatsid (need peaksid olema võimalikult mugavad). Väljasõidupäevadel vastutab söögikordade eest õpilane ise.
Õuesõppe looduskursus Jõgevamaa Gümnaasium Ulvi Tiisler /
Jõgevamaa Gümnaasium/
Kirna, Tooma, Elistvere, Luua, Mustvee, Kallaste, Alatskivi
Kursusel tutvutakse erinevate kaitsealade maastike ja nende kaitseväärtustega. Kursus sisaldab matku, praktilisi välitöid looduses ning tutvumist kutuuripärandit tutvustavate püsiekspositsioonidega looduskeskustes. Õpilased omandavad uued teadmised ja kinnistavad need kogemus-, avastus- ja uurimusliku õppe meetoditega. Kursuse tulemusena oskab õpilane tundides õpitud teadmisi ja oskusi seostada praktilise eluga. Kursuse läbinud  õpilastel on suurem keskkonnateadlikkus, süvenenud loodushoidlik mõtteviis ja arenenud praktilise uurimusliku õppe oskused. E 06.06 Kursuse tutvustus. Ohutus- ja käitumisjuhised matkarajal ja veekogu ääres. Ruum 304. Kell 9.30-14.30 väljasõit Jõgeva-Elistvere-Luua-Jõgeva (Kaiavere, Elistvere ja Raigastvere järv, Luua arboreetum). Dihhotoomse määraja kasutamine taimede määramiseks, vee- ja mullaproovide võtmine võrdluskatseks.
T 07.06 kell 9.00-14.30 väljasõit Jõgeva-Kirna-Jõgeva. Matk Alam-Pedja looduskaitsealal Kirna matkarajal. Taimede määramine, vee- ja mullaproovi võtmine võrdluskatseks.
K 08.06 kell 9.00-14.30 Jõgeva-Mustvee-Kallaste-Alatskivi (Peipsi ja Alatskivi järv). Matk Alatskivi matkarajal. Taimede määramine, vee- ja mullaproovi võtmine võrdluskatseks.
N 09.06 kell 9.00-14.30 väljasõit Jõgeva-Tooma-Jõgeva. Rabamatk Endla rabas ja õppeklassi külastamine. Taimede määramine, vee- ja mullaproovi võtmine võrdluskatseks.
R 10.06 kell 9.00-14.00 Kokkuvõtete tegemine. Analüüsitakse eri rabadest/järvedest võetud veeproove, võrreldakse mullaproove, kursusel osalemise reflekteerimine. Ruumid 304 ja 202.
Kursust hinnatakse mitteeristavalt (A/MA).
Hinnangu „Arvestatud" saamise eelduseks on osalemine õppetegevuses, korrektselt täidetud töölehed, kogetu-õpitu esitlemine.
  Sobilik riietus ja mugavad jalatsid.
Jooga filosoofia ja praktika Jõgevamaa Gümnaasium Karolin Tsarski / Jõgeva Gümnaasium Jooga hakkas mulle huvi pakkuma juba teismeeas ning oma esimesed tunnid läbisin 2008. aastal. Esimese põhjaliku joogakoolituse läbisin 2011. aastal Mehhikos ning olen edasi õppinud ja täiendanud end nii Eestis, Tais, Indias kui Kolumbias. 7 aastat tagasi kaasasutasin Isvara Joogakooli Tallinnas, kus anname põhjalikku 5-aasta pikkust joogakoolitust. Keskkooli õpilastele olen jooga valikkursust andnud 5 aastat. Jooga on teadus, mille eesmärgiks on eneseareng. Kursuse eesmärgiks on sügavam mõistmine iseendast, maailmast, kus me elame ning selle põhjalt teadlikumate valikute tegemine oma elus. E 6.06 kell 8.30-14.30 Sissejuhatus, tšakrad, energia polaarsus, joogapraktika, film "Tiiberi joogid"
T 7.06 kell 8.30-14.30 meel ja meditatsioon, joogapraktika, muusika ja selle mõju, nidra jooga
K 8.06 kell 8.30-14.30 emotsioonid, sublimatsioon, 5 keha, joogapraktika, nidra jooga, film "Mängumuutjad"
N 9.06 kell 8.30-14.30 seksuaalsus joogas, joogapraktika, peale lõunapausi tüdrukud ja poisid eraldi
R 10.06 kell 8.30-12.25 film "Rahulik sõdalane", joogapraktika
Kursust hinnatakse mitteeristavalt (A/MA).
Hinnangu „Arvestatud" saamiseks peab õpilane kohal olema vähemalt 80% tundidest ning nädala lõpus kirjutama vähemalt 1/2 A4 lk tagasiside jooga valikkursusest vabas vormis.
  Hea, kui õpilasel oleks kaasa võtta oma joogamatt.
Enesearmastuse nädal neiudele

(NB! Kursus on registreerumiseks ainult neiudele!)
Jõgevamaa Gümnaasium Krista Kõrgesaar /
Jõgevamaa Gümnaasium (ilusa ilma korral kasutame ära linna rohealasid)
Meil kõigil on üks inimene, kellega veedame iga päeva, tunni ja minuti. See inimene oled Sina ise. Seepärast tasub seda inimest - iseennast - võimalikult varakult võimalikult hästi tundma õppida, et läbisaamine oleks püsivalt hea ja toetav. Enesearmastuse nädala jooksul keskendub igaüks iseendale ja analüüsib iseennast, oma mõtteid ja hetkeolukorda eluratta kontseptsioonist lähtuvalt. Enesearmastus on iseenda tundma õppimine ja aktsepteerimine just sellisena, nagu oled, liikudes ja arenedes samal ajal üha edasi. Enesearmastuse nädala jooksul teeme erinevaid harjutusi, mis teevad Sind iseendaga paremini tuttavaks ja õpetavad ennast armastama. Õpetajaks on Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi nooremlektor Krista Kõrgesaar, kes on osalenud ka Teadliku Muutuse Kunsti kursuse 1. ja 2. osal ning on neljas sertifitseeritud Kiretesti (The Passion Test) läbiviija Eestis. Kursuse eesmärgiks on õppija positiivse minapildi kujundamine. Kursuse lõpuks on õppija analüüsinud oma hetkeolukorda lähtuvalt eluratta kontseptsioonist ja seadnud igas valdkonnas suuna, kuhu ta soovib edasi liikuda; tunneb ja kasutab praktilisi tööriistu, mis aitavad igapäevaselt juhtida mõtteid, tundeid ning käitumist ja tunda end oma kehas hästi; on reflekteerinud oma arenguprotsessi järjepidevalt kogu kursuse vältel; on sisse seadnud isikliku arengu portfoolio. E 7.06 Sissejuhatus. Eluratas ja minapilt. Mina ja emotsioonid
T 8.06 Mina ja intellektuaalsus. Eesmärkide seadmine
K 9.06 Mina ja mu keha (mees- ja naisenergia, füüsiline tervis, liikumine, loodusseadused, südamega kooskõlas elamine)
N 10.06 Mina ja teised (suhted sõprade, perekonna, partneriga)
R 11.06 Mina ja keskkond (raha, füüsiline keskkond ja minu heaolu). Üldise visiooni loomine. Kokkuvõte
Kursust hinnatakse mitteeristavalt (A/MA).
Hinnangu „Arvestatud" saamiseks tuleb osaleda vähemalt neljal õppepäeval viiest ja esitada isikliku arengu portfoolio (ülesanded esitatakse jooksvalt kursuse käigus).
  Kirjutusvahend, kõrvaklapid
Autotehnika kursus Jõgevamaa Gümnaasium Tartu Rakenduslik Kolledž /
Põllu 11, Tartu
Kursus annab ülevaate Tartu Rakendusliku Kolledži autoerialadest. Osalejad saavad erinevatel päevadel katsetada autoplekksepa, automaalri ning autotehniku töid.
Kursus toimub kooli autotöökodades, aadressil Põllu 11, Tartu, kell 9.00-13.15 (sh lõuna 30 min).
Kursuse lõpetaja oskab juhendamisel:
- teha auto välispesu, kasutades õigeid võtteid ja õiget tööde järjekorda;
- plekile mõõta, märkida, lõigata ning painutada;
- tuvastada ohtlikumad rikked alusveermikus.
E 7.06 Autode pindade hooldus. Rehvivahetus.
T 8.06 Autotehniku tööd: alusvankri ja veermiku kontroll. Piduriklotside, ketaste, trumlite kontroll ja hooldus.
K 9.06 Autodiagnostika
N 10.06 Autoplekksepa tööd: lehtmetallile märkimine, lõikamine ja painutamine.
R 11.06 Automaalri tööd.
NB! Teemade järjekord võib muutuda!
Kursust hinnatakse mitteeristavalt (A/MA).
Hinnangu „Arvestatud" saamise eelduseks on vajalik osavõtt vähemalt 4st koolituspäevast (praktikumist).
  Väga soovituslik: kellel on, võiks kaasa võtta ja jalga panna turvajalanõud ning vahetusriided.
Plekitöödeks on vajalikud töökindad.
Ehitusviimistluse meistriklass Jõgevamaa Gümnaasium Tartu Rakenduslik Kolledž /
Kopli 1, Tartu
Kursus annab teadmisi ja oskusi, kuidas kodus teha ise lihtsamaid remonttöid. Kursus on 100% praktiline töö. Saab proovida pahteldamist, tapeetimist, plaatimist, värvimist.

Kursus toimub kooli ehitustöökojas Kopli 1, Tartu, kell 9.00-13.15 (sh lõuna 30 min).
Kursuse lõpetaja oskab juhendamisel ette valmistada viimistluspinda ning teostada lihtsamaid viimistlustöid. E 7.06 Viimistluspinna ettevalmistamine
T 8.06 Plaatimine
K 9.06 Tapeetimine
N 10.06 Müüriladumine
R 11.06 Dekoratiivviimistlus
NB! Teemade järjekord võib muutuda!
Kursust hinnatakse mitteeristavalt (A/MA).
Hinnangu „Arvestatud" saamise eelduseks on vajalik osavõtt vähemalt 4st koolituspäevast (praktikumist).
  Tore oleks, kui osalejad saavad kaasa võtta vahetusriided töökojas tolmuste tööde tegemiseks ning töökindad.
Arvutivõrkude alused Jõgevamaa Gümnaasium Tartu Rakenduslik Kolledž /
Kopli 1, Tartu
Kursusel saad teada, kuidas on nii WiFi-, mobiil- kui ka kaabelside võrgud ehitatud. Missuguseid seadmeid on vaja ning kuidas need korrektselt tööle panna, et tagada kaasaegne, kiire ja turvaline internetiühendus kas või metsas. Kursuse läbinu mõistab interneti olemust ja seal toimuvat. Kursuse lõpetaja:
- teab arvutivõrgu ülesehitust, kasutusvõimalusi ja ohte arvutivõrgus;
- oskab ühendada arvutit võrku, seadistada võrku (jagada) ning tagada turvalisust arvutivõrgus.
- oskab paigaldada ja seadistada võrgu põhiteenuseid (veebi-, faili-, dhcp ja ssh serverid).
E 7.06 Tehnoloogiad arvutivõrkude loomiseks. Võrgu komponendid.
T 8.06 Arvutivõrkude arhitektuur (struktuur). IP protokoll.
K 9.06  Marsruutimine (Routing). Nimelahenduse süsteem (DNS).
N 10.06 Arvutivõrgu turvalisus (krüpteerimine, PKI, SSH, OpenSSL ja sertifikaadid -> HTTPS, paroolid)
R 11.06 Lihtne paketifiltrite ehitamine IPTABLESi abil. Lihtskriptide loomine SHELLis.
Kursust hinnatakse mitteeristavalt (A/MA).
Hinnangu „Arvestatud" saamise eelduseks on vajalik osavõtt vähemalt 4st koolituspäevast (praktikumist).
 
   
Rohelised käed Jõgevamaa Gümnaasium Luua Metsanduskool Luua Metsanduskool on loonud noortele praktilise kursuse, mille käigus õpitakse kasutama põhilisi metsa- ja aiatööriistu. Kursuse läbimine suurendab suvetöö leidmise võimalust metsatöödel, haljastusettevõtetes või aiandites/eraaedades.

Õppetöö korraldus:
- Õppetöö toimub neljal päeval Luual. Õppijad kasutavad marsruudil Jõgeva-Luua ühistransporti. Vajadusel marsruudil Luua-Jõgeva Luua Metsanduskooli bussi.
- Igal päeval jagavad teadmisi ja oskusi oma ala professionaalsed kutseõpetajad: raieõpetajad Ole Hütt ja Janno Traks, maastikuehituse õpetaja Maria Jürisson, arboristika meisterõpetaja Aino Mölder ja matkajuhtide õpetaja Erle Tüür. Meeskonnategevusi organiseerib huvijuht Iren Hansen.
- 2/3 õppepäevast on sisustatud praktiliste tegevustega nii õppehoonetes kui ka Luua õppemetskonnas ja puukoolis.
- Õpilastele lõunasöök kooli sööklas.
Õpilane:
- eristab tuntumaid puittaimi
- teab kett- ja võsasaagide kasutuspõhimõtteid, on kursis töötamise turvanõuetega
- oskab rajada peenart, istutada taimi, niita muru; teab puude ja põõsaste kujundlõikuse võimalusi
- teab looduses liikumise põhimõtteid
- tunneb ennast kindlalt uues keskkonnas ja suudab meeskonnas töötada
- omandab praktilised oskused, mis annavad eelise metsas ning haljastusvaldkonnas suvevaheajaks tööd leida
Kõikidel päevadel sarnane ajakava, vahelduvad teemad ja õpetajad.

8.30 väljub buss Jõgevalt Luuale
9.00-10.30 kursus
10.30-10.45 paus
10.45-12.15 kursus
12.15-13.00 lõuna (lisaaeg ujumiseks Prossa järves)
13.00-14.00 kursus

E 6.06: Sissejuhatus, meeskonnaharjutused, kooli tutvustus. Mõnus matk õpperajal.
T 7.06: Ohutus- ja turvanõuded metsas ja aias (praktika puuplatsil). Soovijatele harvesteri ja forvarderi simulatsiooniharjutused õppeklassis.
K 9.06: Võsasaag ja kettsaag (praktika metsas)
N 10.06: Trimmer, niiduk, hekikäärid, labidas jne (praktika puukoolis)
Kursust hinnatakse mitteeristavalt (A/MA).
Hinnangu „Arvestatud" saamiseks peab õppija osalema
90% õppepäevadel.
  Õpilastel palume kaasa võtta riided, mis on ilmastikule sobivad ja kasutatavad metsa- ja aiatöödel.
Turvariided, turvajalanõud ja kiivrid on kooli poolt.
Aiatööks vajalikud kindad võib ise soetada või kasutada kooli omi.
NB! Olemas riietus- ja dušširuumid, ei pea kohe selga panema tööriideid.
NB! Soovijatel ujumisriided ja rätik kaasa, Prossa järv 1 km Luua koolist.
Koolist töömaailma Jõgevamaa Gümnaasium Hele Kull, Anneli Peterson, Margit Alliksaar (Eesti Töötukassa spetsialistid) /
Jõgevamaa Gümnaasium, Eesti Töötukassa Jõgevamaa osakonna õppeklass (Suur 14, 3. korrus)
Kursuse sisu: kujundada noortes valmisolekut siseneda tööturule ning toetada iseseisvat otsustusvõimet. Läbi kursuse leida võimalusi viia noorte oskused ja huvid kokku töö- ja õppimisvõimalustega. Jõgevamaa tööandjate- ja keskkondadega tutvumine.

Info ja teadmiste jagajad:
Hele: kultuur, muusika ja supervisioon on osake temast nagu ka karjäärinõustamine. Karjäärinõustaja
Anneli: praktiline ja lootusetu optimist. Karjääriinfo spetsialist
Margit: alati särasilmne ja vahel soomekeelne. Karjäärinõustaja
- Õppija oskab koostada tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente sh CV, motivatsioonikiri, kaaskiri jne.
- Õppija on teadlik erinevatest töövaldkondadest, ametitest/elukutsetest, tööseadusandlusest, haridus- ja koolitusvõimalustest, tööturu üldistest suundumustest, kohalikust majanduskeskkonnast ning välismaal töötamise võimalustest.
- Õppija on läbinud tööintervjuu simulatsiooni ning seeläbi saanud töövestluse kogemuse.
- Areneb õppija suhtlemisoskus, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskus.
- Õppija teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi.
E 6.06 Motivatsioon, hoiakud, väärtushinnangud. Kohtumine ettevõtjaga.
T 7.06 Kandideerimine ja dokumentatsioon. Tööandja ootused kandideerijale. Kohtumine ettevõtjaga.
K 8.06 Töömaailm ja muutused. Kohtumine ettevõtjaga.
N 9.06 Tööle kandideerimise vestlus.
R 10.06 Lood töömaailmast. Ettevõtete ja asutuste külastused, kohtumine tööandjatega. Lõpetamine.
Kursust hinnatakse mitteeristavalt (A/MA).
Hinnangu „Arvestatud" saamiseks on vajalik läbida vähemalt 95% kursuse mahust ning esitata kaks kirjalikku tööd (CV ja motivatsioonikiri) ning reflektsioon kogetud taipamistest.
   
Seemnest saiapätsini Jõgevamaa Gümnaasium Eesti Taimekasvatuse Instituut, Jõgeva alevik Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) pakub huvilistele võimaluse osaleda kursusel, mis annab ülevaate instituudi tegemisest, suurendab osalejate teadmisi taimekasvatuse erinevate valdkondade kohta ja annab võimaluse osa saada praktilistest töödest, millega teadlased sordiaretusprotsessis tegelevad. Seemnest saiapätsini ei ole pelgalt sõnakõlks. Kursuse teljeks on tegevused, mis algavad seemnete tundmisest ja idanevusproovidest ning lõppevad jahvatamise, gluteeni määramise ja küpsetuskatsetega. Kursusel osalenu:
- on kursis ETKI uurimisvaldkondadega
- mõistab mulla tervise olulisust
- eristab põllutöömasinaid
- tunneb põllukultuure ja nende seemneid
- oskab määrata seemnete idanevust
- saab aru kohaliku sordiaretuse tähtsusest
- on tutvunud erinevate põldude seirevõimalustega
- on sooritanud ja jälginud erinevaid sordiaretuse jaoks olulisi analüüse laboris
- mõistab taimekaitse olemust ja olulisust
- on teadvustanud rohepöörde väljakutseid põllumajanduses
Kursuse kava (võib muutuda ilmast sõltuvalt):
E 6.06 Muld ja põlluharimine
T 7.06 Põllukultuurid – seemned ja taimed
K 8.06 Taimede seire ja kaitse
N 9.06 Mis veel peale teravilja? Tutvumine aedvilja, kartuli ja heintaimede aretamisega.
R 10.06 Jahvatamine, gluteeni analüüsid ja küpsetuskatsed. Kursuse tööde esitamine.

Õppetöö toimub Jõgeva alevikus ETKI erinevates hoonetes ja läheduses asuvatel põldudel. Päevad algavad kell 10:00 kogunemisega ETKI peamaja ees (Aamisepa 1, Jõgeva).
Igal päeval jagavad teadmisi ja juhendavad praktilisi töid ETKI teadurid ja töötajad.
Päevad sisaldavad ettekandeid, vaatlusi põldudel ja praktilisi tegevusi.
Lõunasööki pakutakse osalejatele Jõgeva alevikus.
Õppegruppi koordineerivad Evelyn Vanamb ja Kai Aet Salvan. 
Kursust hinnatakse mitteeristavalt (A/MA).
Hinnangu „Arvestatud" saamiseks tuleb läbida vähemalt 80% kursuse mahust. Osalejad teevad 3-liikmelistes gruppides kursuse kohta video, mida esitletakse kursuse viimasel päeval avalikult.
  Ilmastikuga sobivad riided ja jalanõud
Audiovisuaalse loomingu kursus Jõgevamaa Gümnaasium Johanna Maria Vilgats, Kätleen Noormägi /
Jõgevamaa Gümnaasium
Kursust juhendavad filmitegija Johanna Maria Vilgats ja audiovisuaalkunstnik Kätleen Noormägi. 1. Teab filmi- ja videotegemise põhitõdesid.
2. Oskab kasutada videotehnikat ja montaažiprogrammi.
3. Oskab kasutada õpitud teadmisi praktikas.
4. Mõistab meeskonnatöö olulisust. 
E 7.06 sissejuhatus, teoreetiline õppepäev, lühietüüdi filmimine paarides
T 8.06 etüüdide analüüs, tehniline õppepäev
K 9.06 gruppideks jagunemine, ülesande saamine, töö rühmades
N 10.06 ülesande täitmine jätkub, vahekokkuvõtted mentoritega
R 11.06 valmis film/video peab olema mentoritele saadetud hiljemalt 11.06 kella 10:00ks, kell 12:30 toimub teoste ühisvaatamine ja analüüs
Kursust hinnatakse mitteeristavalt (A/MA).
Hinnangu „Arvestatud" saamiseks peab õpilasel rühmatööna valmima film või video.
  kaamera/telefon, mikrofon, arvuti
Praktilised läbirääkimis-oskused Georg Merilo läbirääkimiste kool MTÜ Kärt Kross-Merilo (eneseväljendus) ja Georg Merilo (läbirääkimised). Noarootsi Gümnaasium. Sihtrühm: 15+ ehk 9. kl. õppurid, gümnasistid ja kutsekoolide õppurid. 1) ca 10% ajast lektorite nn etteaste: aine tutvustus, praktilised juhised, ettevalmistatud teematutvustused, ülevaated oma valdkondadest; 2) ca 80% ajast nn simulatsioonimängud, grupitöö, analüüsid, toimunu arutelud, erinevad loomingulised ülesanded 3) ca 10% ajast pausid, sotsialiseerumised, sirutused, vahe- ja lõpukokkuvõtted. Kursuse läbinud gümnasist on teadlik, mida tähendab läbirääkimiste oskus XXI sajandil: millest läbirääkimised koosnevad, mis roll on ettevalmistamisel, kuidas läbirääkimisi läbi viia, kuidas neid tulemuslikult kokku võtta;
osaleja oskab kasutada oskussõnavara ja läbirääkimiste võtmeküsimusi;
osaleja teab, kuidas ära tunda ja toime tulla võimalike destruktiivsete, negatiivsete, aega raiskavate ja/või manipulatiivsete situatsioonidega, oskab neisse mitte sattuda, neist välja tulla ja läbirääkimistega edasi minna;
rohkete praktiliste simulatsioonimängude lahendamises osalemise tulemusena on gümnasist näinud nii ennast kui oma kaasõpilasi partneritena, saanud aru oma personaalsetest tugevustest ja arendamist vajavatest külgedest, mõistnud meie-tekitamise kontseptsiooni ning omandanud aja totaalse mitteraiskamise võtted;
osalenu võib häbenemata kasutada kursusel omandatud oskusi reaalse elu läbirääkimistel ükskõik kus ja kellega, saavutades selle juures paremad tingimused ja rahuloleva enesetunde oma tasemel sooritusest.

 

 

 

 

 

          E-R kell 9-14.30

Arvestatud/mittearvestatud.   Tahvel, paber, pastakas, võimalusel teeme õues (kui ilm lubab).
Kundalini jooga Noarootsi Gümnaasium Noarootsi Gümnaasiumi keh.kasv. õpetaja Kaili Leht. Kundalini jooga õpetaja. Kursuse toimumiskoht: Noarootsi Gümnaasiumi. Kursuse eesmärk on anda baasteadmised joogast ja meditatsioonist. Teoreetiline osa vaheldub praktiliste harjutustega. Kursusel saab nõuandeid, harjutusi ja meditatsioone igapäevaeluks, koolipingete vabastamiseks ja tervises esilekerkivate probleemidega toimetulekuks. Kursuse läbimisel omab õpilane oskuse sooritada erinevaid joogaharjutusi, hingamistehnikaid ja meditatsioone, et igapäevaelus, koolinädalates või tervises esilekerkivate väljakutsetega toime tulla. E: Jooga olemus. Selg. Kehaasendid. Kehalukud. Käteasendid. Harjutusteseeriad. Liikumismäng looduses.
T: 10 keha. Hingamine. Kehalukud. Käteasendid. Harjutusteseeriad. Liikumismäng looduses.
K: Energiakeskused ehk tšakrad. I-VII tsakra omadused, asukohad. Seos tervise ja igapäevaeluga. Harjutusteseeriad. Liikumismäng looduses.
N: Mantrad. Mantrad. Meditatsioon. Päikesetervitused. Lõdvestus helidega. Liikumismäng looduses.
R: Küsimused ja vastused, õpitu teoreetiline ja praktiline kordamine. Joogaliku toitumine, inspiratsiooniks retseptid. Kuuseokkakokteili töötuba. Loovkaardi valmistamine
Arvestuse saamiseks on vajalik osaleda kõigis teoreetilistes ja praktilistes töödes. Lõputöö soovikaart.   Liikumiseks sovib riietus. Pleed. Veepudel. Kirjutusvahend.
Merendusõpe Noarootsi Gümnaasium Heimo Trave Heimo Trave. Väikelaevajuhtide koolitaja. Kursuse eesmärk on anda noorele esmased teadmised merendusest. Teadmised hõlmavad teoreetilist õpet ja praktilist tegevus. Kursus annab hea ettevalmistuse väikelaevajuhi kursustel osalemiseks. Kursuse läbimisel omab osavõtja algteadmisi navigatsioonist, laeva ehituslikust konstruktsioonist, sidevahenditest ning oskab teha vähemalt 5 erinevat sõlme. E: Sissejuhatus, meremärgid, navigatsiooni teooria ja praktiline kaarditöö. T: Laeva ehitus, sõlmed ja praktiline kaarditöö. K: Laevatüübid, sõlmed ja praktiline kaarditöö. N: Sidevahendid, sõlmed ja kaarditöö teadmiste kontroll. R: Praktika päev ja teadmiste kontroll. Arvestuse saamiseks on vajalik osalemine kõikides tundides, kontroll küsimustele ja -töödele vastamine ettenähtud piirides ning valikuliselt meremehe sõlmede tegemise oskus.   Harilikpliiats, kustukumm
Riigikaitselaager Noarootsi Gümnaasium ltn Timmo Saarestik (riigikaitseõpetaja) / Läänemaa Aeg: 9.-11. juuni 2022

Paikneme noortega maastikule, kus hakkame neist inimesi tegema.

Karmide aga väga sooja hingega sõjaväeinstruktorite käe all viiakse läbi järgnevaid tegevusi:

- majutuse rajamine (sh normaalne välikäimla, kuhu sisse ei kuku)
- ise oma toidu valmistamine
- keskkonnahoid ja koristamine

- taktikalised tegevused
- sõjaväeliste oskuste õpe

Võibolla on kohal ka mõni sõjamasin ja sõjapüss. Elame-näeme.
Kursuse läbinut tunneb ära sellest, et:

- järgmised 6 kuud pakitseb temas sügav igatsus kogetud riigikaitselaagri järele

- ta ei vingu, hädalda, ei lohista jalgu ega tatista maha

- suudab ergult ja koheselt oma soove väljendada

- ei häbene võõraid inimesi ega karda naabri koera

- viskab iseseisvalt ja kiirelt pikali enne, kui leitnant suu lahti teeb
N. pealelõunal liigume metsa

L. õhtul liigume metsast välja, või vähemalt need kes metsa ära ei ole eksinud
arvestatud / mittearvestatud   Iga õpilane pannakse normaalselt riidesse:
- kaitseväe välivorm
- jms
Lisaks on meie poolt tagatud majutusvarustus:
- telgid, ahjud
- magamiskotid, -alused
Meie tagame ka:
- toit, joogivesi
- esmaabi
Isiklik varustus tuleb kaasa võtta:
- hügieenivahendid
- pesu, sokid, särgid
- käekell
- taskulamp
- taskunuga
Keelatud on:
- alkohol, suits/vape
- nutiseadmed, mobiiltelefon

 

Toimetaja: NELE GRAVERSON