KUNSTIAINETE VALDKONNAKAVA ÜLDOSA
Valdkonnapädevus ↔ kooli väärtused
Kooli väärtused | Kuidas kooli väärtuste kaudu jõuda valdkonnapädevusteni või vastupidi – kuidas valdkonnapädevuste saavutamise kaudu kujundada kooli väärtusi? |
Hoolivus | Muusika- ja kunstiteoste kuulamise/vaatlemise ajal pööratakse tähelepanu neis kujutatud isikute emotsioonidele, miimikale, kehakeelele, kangelaste läbieludele, luues nii võimaluse paremini mõista inimesi enda kõrval. Loominguliste ülesannete ja rühmatööde kaudu suunatakse õpilasi üksteist toetama ning väärtustama kaasõpilasi loominguliste isiksustena. |
Tervis | Noor inimene, kes mõistab muusikat ja/või kunsti ning oskab seda nautida või ka luua, on enamasti tervislikumate eluviisidega ja sisustab oma vaba aega pigem loominguliste tegevustega. Muusika- ja kunstiajaloos käsitletavate suurkujude elulood pakuvad rohkesti võimalusi seoste loomiseks suurkujude eluviiside, tervise ja loomingu vahel. Disaini ja ruumikujunduse osa kunsti kursustes annab võimaluse suunata õpilasi mõtlema töö- ja puhkeaja mõistlikule vaheldumisele ning töökoha teadlikule organiseerimisele, ergonoomilisema keskkonna loomisele. |
Tarkus | Nii muusika- kui ka kunstiajaloo kursuse teemade raamides tutvutakse varasemete kultuuride eluolu, pöördeliste sündmuste ja väärtushinnangutega, õpitakse nägema seoseid ühiskonna toimimise ja sama perioodi loomingu vahel. Seoseid mõistes suudetakse paremini aru saada kaasaegses ühiskonnas toimuvast. Teoseid kuulates/vaadeldes õpitakse ümbritsevat tähelepanelikumalt tajuma ja analüüsima, see loob võimaluse igapäevaelus paremini informatsiooni hankida ja asjakohasemaid otsuseid teha. |
Ettevõtlikkus | Suunatakse õpilasi avaldama ja ka põhjendama oma isiklikku arvamust muusika- ja kunstiteoste kohta, julgustatakse noori väljendama enda mõtteid ja tundeid läbi erinevate kunsti ja muusika väljendusvahendite neile sobivas vormis. Rühmatöödes luuakse võimalus mängulistes situatsioonides toimida erinevates sotsiaalsetes rollides, tunnetada nende rollide eripära. |
Väärikus | Erinevate ajastute ja kultuuride tavasid ja väärtushinnanguid analüüsides luuakse seoseid kaasajaga, võrreldakse erinevaid kangelasi, nende käitumismustreid ja valikute tagajärgi, et jõuda selgusele, kuidas on muutunud väärtushinnangud ja väärikuse mõiste ajaloos. Püütakse selgusele jõuda, millised väärtushinnangud ja harjumused aitavad noortel tulevikus oma iseseisvas elus väärikalt toimida. |
JmG pädevused ↔ GRÕK läbivad teemad
JmG pädevus | Kuidas GRÕK läbivad teemad aitavad ainevaldkonnas arendada JmG pädevusi? - Elukestev õpe ja karjääri planeerimine - Keskkond ja jätkusuutlik areng - Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus - Kultuuriline identiteet - Teabekeskkond ja meedikasutus - Tehnoloogia ja innovatsioon - Tervis ja ohutus - Väärtused ja kõlblus |
Minapädevus | Noor teadvustab oma sidet muusika, kunsti ja visuaalkultuuriga ning Eesti ja maailma kultuuripärandiga; loob, uurib ja tõlgendab iseseisvalt, kasutades muusika, kunsti ja visuaalkultuuri väljendusvahendeid, teadmisi ning meetodeid; ei karda eksida ja ebaõnnestuda, oskab ebaõnnestumiste taga näha õppekohti ja arenguvõimalusi; on loova eluhoiakuga ja lahendab probleeme loovalt; oskab oma tegevusi planeerida, suudab loomeprotsessi juhtida ja dokumenteerida ning tulemust analüüsida. |
Teaduspädevus | Noor tunneb erinevate ajalooperioodide iseärasusi ning nende järgnevust; mõtestab ning reflekteerib eri kultuuri- ja ühiskonnanähtusi, saab aru ajaloos toimunud protsesside seostest nende ajastute kultuurinähtustega; oskab iseseisvalt otsida täiendavat teavet nende ajastute ja kultuuride kohta, on kriitilise suhtumisega allikatesse; mõistab muusika ja kunsti osatähtsust nüüdisaegses ühiskonnas; teab helide, värvide, joonte ja pindade tajumise üldisemaid seaduspärasusi. |
Sotsiaalne pädevus | On kursis ühiskonnas toimuvate protsessidega erinevatel tasanditel ja oskab tähele panna nende mõju kultuurinähtustele, mõistab sotsiaalsetest probleemidest tõukunud kunsti ja muusikat; tunnetab ennast aktiivse täisväärtusliku ühiskonna liikmena, osaleb ühistegevuses (laulukoorid, ansamblid, kunstiprojektid, kogukonnaprojektid jne); mõistab erinevate kultuuride ja religioonide mõjusfääris elavate inimeste eripära ja on valmis vajadusel nendega koostööd tegema. |
Kultuuripädevus | Noor teab kunsti- ja visuaalkultuuri ajaloo põhistruktuuri; käib iseseisvalt kultuuriasutustes ja -sündmustel, oskab näha seoseid erinevate kultuurivaldkondade (teater, muusika, kino, kujutav ja keskkonda kujundav kunst) vahel; leida ning kriitiliselt hinnata eri keskkondades pakutavat infot; on teadvustanud kultuurivaldkonnad, mis teda enam kõnetavad. |
Valdkonnasisene/ -väline lõiming
Valdkonnasisene lõiming valdkonda kuuluvates ainetes / kursustes | Valdkonnaväline lõiming teiste valdkondade ainete / kursustega |
Kunsti ja muusika kursused on omavahel väga tihedalt seotud. Kunsti tundides kuulatakse vastava ajastu muusikat ja muusika tundides vaadeldakse sama perioodi kunstiloomingut. Sellisel moel on kergem ajastu iseloomu avada. Vaadeldakse ka konkreetseid kunstiteoseid, mis inspireeritud konkreetsest heliteosest ja heliteoseid, mis inspireeritud kunstiteosest. Lavastuslike ülesannete lahendamisel kasutatakse sageli ülesannete kujunduses teise kunstiliigi väljendusvahendeid. | Eriti tugevalt on kunstiained seotud ajaloo, geograafia ja kirjandusega. Kunsti- ja muusikaajaloo perioode ei ole võimalik mõtestada ilma ajaloolise taustata, mõne kultuuri puhul on oluline teada ka paikkonna pinnamoodi ja klimaatilisi tingimusi. Väga paljud kunsti- ja muusikateosed põhinevad kirjanduslikul süžeel, nende sisu avamiseks on oluline tutvuda algallikaga. Kunstiajaloos on väga oluline koht ka füüsikal ja matemaatikal, sest arhitektuuri arengut ei ole võimalik mõista füüsika seaduspärasusi ja ehitustehnoloogia arengut arvestamata. Tehnoloogia areng on toonud kaasa väga suured muutused nii muusika kui ka visuaalkunsti väljendusvahendites, seda eriti just viimastel sajandite. |
Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused: interneti otsingumootorite kasutamine informatsiooni hankimiseks, silmaringi laiendamine ja ainealase lisamaterjali otsimine (YouTube, muuseumite kodulehed, e-koolikott), tunnid arvutiklassis ja aulas, digitaalse õppematerjali kasutamine tunnis, tagasiside ja analüüsid erinevatel veebiplatvormidel, õppekäigud, kontsertide külastused.