KEELE JA KIRJANDUSE VALDKONNAKAVA ÜLDOSA
Valdkonnapädevus ↔ kooli väärtused
| Kooli väärtused | Kuidas kooli väärtuste kaudu jõuda valdkonnapädevusteni või vastupidi – kuidas valdkonnapädevuste saavutamise kaudu kujundada kooli väärtusi? |
| Hoolivus | Õpilane on kirjandusteoste käsitlemise kaudu suurendanud oma empaatiavõimet. |
| Tervis | Õpilane on lugenud tekste ja tervikteoseid nii vaimse kui ka füüsilise tervise teemadel, on nende põhjal arutlenud. |
| Tarkus | Õpilane oskab eri liiki tekste mõista, luua, analüüsida ja kriitiliselt hinnata. Õpilane mõistab ja väärtustab keelt ja kirjandust kui rahvusliku, riikliku ja iseenda identiteedi alust. |
| Ettevõtlikkus | Õpilane väärtustab lugemist, suunab oma lugemust, oskab ise valida kirjandusteoseid jm lugemisvara, arendab lugedes oma tunde-, kogemus- ja mõttemaailma, täiendab enda keele- ja kultuuriteadmisi. |
| Väärikus | Õpilane väärtustab nii eesti kui maailma kultuuri, väljendab ennast väärikalt, verbaalsele ja sotsiaalsele kontekstile vastavalt. Õpilane aktsepteerib erinevaid arvamusi, väärtustab keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. |
JmG pädevused ↔ GRÕK läbivad teemad
| JmG pädevus | Kuidas GRÕK läbivad teemad aitavad ainevaldkonnas arendada JmG pädevusi? - Elukestev õpe ja karjääri planeerimine - Keskkond ja jätkusuutlik areng - Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus - Kultuuriline identiteet - Teabekeskkond ja meedikasutus - Tehnoloogia ja innovatsioon - Tervis ja ohutus - Väärtused ja kõlblus |
| Minapädevus | Õpilane oskab kirjandusteoste kaudu ennast analüüsida, arendab kuulamis- ja lugemisoskust, oskab koostada eri liiki tekste. Lisaks suurendab kirjandusteoste käsitlemise kaudu empaatiavõimet ning kujundab kirjanduslikku maitset. |
| Teaduspädevus | Õpilane arendab teadustekstide lugemise ja analüüsimise oskust, oskab vajadusel kasutada teaduskeelt või asjakohaseid alustekste. Õpilane oskab tehisintellekti oskuslikult rakendada, graafikuid ja tabeleid lugeda, informatsiooni otsida ja sünteesida. |
| Sotsiaalne pädevus | Õpilane toimib keeleteadlikult, väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeelele normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses. Õpilane arendab suhtlus-, arutlus- ja väljendusoskust, oskab ja julgeb end nii suuliselt kui kirjalikult väljendada, teeb kaaslastega koostööd. |
| Kultuuripädevus | Õpilane väärtustab emakeelt ja kirjandust kui (rahvus)kultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendajat ning mõtlemis- ja tunnetusvahendit, teab emakeele eripära, mõistab keele ja kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuuriväärtust ning tähtsust iseenda arengus. Õpilane teadvustab keelt identiteedi osana, väärtustab keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. |
Valdkonnasisene/ -väline lõiming
| Valdkonnasisene lõiming valdkonda kuuluvates ainetes / kursustes | Valdkonnaväline lõiming teiste valdkondade ainete / kursustega |
| Ainevaldkonnasisese lõimingu põhialus gümnaasiumis on tekstikeskne keele- ja kirjandusõpetus, kus tekstikäsitlus hõlmab erinevaid tekste ja tekstitoiminguid. Tekstide kaudu õppides täieneb õpilase tekstikogemus, kujuneb žanri- ja kontekstitunnetus. Tekstitoimingud hõlmavad tekstide funktsionaalset lugemist, nende üle arutlemist ja kriitilist hindamist, keeleliste ja stiililiste väljendusvahendite eritlemist ja analüüsi, nende praktilist rakendamist tekstiloomes ning trükitud ja digitaalsete keeleressursside kasutamist. Keele- ja kirjandusõpetusse lõimitakse audiovisuaalseid väljendusviise (pilt, film, video jm).
Keeleõppes (7 kursust) lõimitakse mitmekülgsed keeleteadmised praktilise keeleoskusega. Keeleteadmisi täiendavad kursused kajastavad ühiskonna ja kultuuri toimimist, inimestevahelist suhtlemist nii kõnes kui ka kirjas, meediavaldkonna funktsioneerimist ja mõju. Oskust tekste funktsionaalselt lugeda, neid mõista ja luua arendatakse lõimitud aine- ja tekstiõpetuse kaudu, mis seotakse praktilise eesti keele kursustel ortoloogia, grammatika ja leksika õpetamisega. Praktilised keelekursused hõlmavad õpilase suhtlus- ja väljendusoskuse arendamist, eri liiki tekstide loomist nii suulises kui ka kirjalikus vormis, vajaliku teabe hankimist ja kasutamist. Õigekirja- ja õigekeelsusteemasid korratakse kõigi kursuste vältel. Kirjandusõppes (6 kursust) soodustatakse teksti- ja lugejakeskse lähenemise kaudu õpilase kirjandushuvi, arendatakse tema lugejavõimeid, mõtte- ja tundemaailma, kujundatakse eetilisi tõekspidamisi ja esteetilisi hoiakuid, pööratakse tähelepanu teksti kui terviku mõistmisele, selle analüüsimisele ja tõlgendamisele, vaadeldakse sõnakunsti poeetikat ja kujundikeele olemust, edendatakse väljendusoskust nii kõnes kui ka kirjas. Teksti- ja lugejakeskset kirjanduskäsitlust täiendab kirjanduslooline lähenemisviis, mis asetab teosed loomisaja ühiskondlik-kultuurilisse konteksti ning avab nende esteetilisi erijooni. Ilukirjandustekstide lugemise ja uurimise eesmärk gümnaasiumis on avardada õpilase elu- ja kultuurikogemust, rikastada tema keeletunnetust, pakkuda inspiratsiooni ning toetada isiksuslikku arengut. | Keele ja kirjanduse valdkonna ained lõimuvad valdkonnaüleselt kõikide õppeainetega ja toetavad pädevuste saavutamist teistes ainevaldkondades. Keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ja toimetulekuks nii isiklikus kui ka avalikus elus. Kõikide valdkondade õppeained arendavad keelekasutuse põhipädevusi: sõnavara tundmist ja rakendamist, tekstimõistmist ja -loomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda.
Keele ja kirjanduse valdkonna ained on lõimitud meedia-, teatri- ja filmiõpetusega, lisaks erinevate ajalookursustega (sh kunsti- ja muusikaajalugu). |
Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused: AI kasutamine õppetöös, õppekäigud teatrisse, muuseumisse ja raamatukokku, kohtumised kirjanike, tõlkijate ja ajakirjanikega, osavõtt olümpiaadidest, konkurssidest ja võistlustest, õpilasürituste/teemapäevade korraldamine, digivahendite järjepidev kasutamine õppetöös, projekt- ja probleemõpe, uurimis- ja loovtegevused, lugemis-, kirjutamis- ja suhtlusülesanded, audio- ja videomaterjali kasutamine.