Loodussuuna Välipraktikum on hea viis kinnistada teoorias õpitud ning omandada teadmisi ja praktilisi oskusi  süvitsi. Välipraktikum toetab gümnaasiumi riikliku õppekava läbivate teemade - keskkond ja säästev areng, turvalisus ning karjäär ja selle kujundamine- rakendamist. Samuti toetavad praktikumi õppevormid (matkad, laboratoorsed tööd, visuaalsete- ja arvandmete kogumine) õpilase loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse rakendamist igapäevaelus luues terviklikku loodusteaduste alase maailmapildi. Läbi praktiliste tegevuste õpivad noored koguma nii visuaalseid – kui arvandmeid, teostama nende põhjal analüüse ja tegema kokkuvõtteid, õpitakse vaatluspiirkondi kaardistama.

Projekti tulemused

1. Järvede ökosüsteemide ja selle aspektide tundmaõppimise ning analüüsimise tulemusena tõuseb osalevate õpilaste keskkonnateadlikkus ja arusaam ökoloogilisest tasakaalust.
2. Õpilane oskab koguda visuaalseid materjale.
3. Laboratoorsete töövõtete õppimine: õpitakse läbi viima veeanalüüsi välitingimustes.
4. Vastutustundliku käitumise kujundamine: igaüheõiguse põhimõte, külastatava ala piirangute teadmine (kuidas looduses käituda: http://loodusegakoos.ee/kuidas-looduses-kaituda).
5. Tervisliku eluviisi juurutamine- liikumine kui terve inimese igapäevaellu kuuluv aspekt (jalgsimatkad).
6. Mullaprofiili koostamine monoliidina.
7. On külastatud järgnevaid järvesid:  Kuremaa järv, Kaiavere järv, Elistvere järv, Raigastvere järv ja Saadjärv. Järvedest on võetud vee proovid.
8. On koostatud külastatud järvede võrdlustabel, mida saab kasutada analüüside ja kokkuvõtete tegemisel.
9. Looduse vaatlemine läbi viie meele. Õpilased oskavad tähelepanelikumalt looduses liikuda ja selle komponente märgata. Tegevuste tulemusena saab õpilane kogemuse kuidas märgata looduses liikudes erinevaid loomi (nt putukad) ja nende elutegevuste jälgi. Teiste organismide eluviiside parem mõistmine suunab õpilast looduses liikuma viisil, mis tekitaks võimalikult vähe kahju ümbritsevale keskkonnale.

• Nägemismeel- looduse vaatlemiseks kasutatakse taskuluupe ja putukavaatlustopse;
• Haistmismeel- sipelgate pesakuhilad (sipelhape ja milleks seda on vaja; loomade lõhnasõnumid);
• Kompimismeel- erinevate liikumismarsruutidele jäävate objektide kompimine ja suuline pinnastruktuuri (ja – värvi) evolutsiooniline analüüs.
• Maitsmismeel (seotuna lõhnatajuga)- analüüsitakse, miks lõhna tajumisest võib tekkida maitsmishaisting; kasutatakse liikumismarsruutidele jäävaid söödavaid taimi;
• Kuulmismeel- kuulatakse ja püütakse ära arvata heliallikaid (linnud, imetajad, putukad; vee liikumine jms.