Jõgevamaa Gümnaasium on saanud toetus projektile „Pädevuste kujundamine läbi motiveerimise ja tagsissidestamise"

Projekti eesmärgiks on töötada välja üldpädevuste tasemete mudel ning toetada koolitöötajate arengut üksteist toetava ja edasiviiva tagasisidekultuuri juurutamisel riikliku õppekava sätestatud paradigma rakendamises igapäevases koolielus.

Gümnaasiumiõpilane kogeb ennast pigem täiskasvanuna ja vastutavana, kuid täiskasvanute tõekspidamised võimaldavad pigem kohusetunde kui vastutustunde arenemist. Tulnuna teisest pedagoogilisest kultuurist, on suured ootused pigem sõnakuulelike õpilaste kujunemist soodustavate efektiivsete ja universaalsete meetodite rakendamisele. Kaasaegne ühiskond eeldab oma kodanikelt mõtlemisvõimet, head eneseteadlikkust, et tulla toime ühiskondades valitsevate pingetega. Peaaegu olematu on veel arusaamine, et õpilane on iseenda arendaja juhul, kui talle selleks sobiv keskkond luua ja võimalusi anda seal toimetada. Kui õpetaja suudab luua tunniolukorra, kus ta saab õpilase tegevust jälgida, siis tal on materjali, mida tagasisidestada. Tagasiside puhul on oluline, et sõnum kohale jõuaks. Õpetajal üldjuhul puuduvad oskused vilumuse tasemel hinnanguvabaks kirjeldamiseks, et fikseerida õpitulemuste hindamise kriteeriume ja koostada õpilase jaoks arusaadavat tagasisidesõnumeid nii tulemuslikkuse kui puudujääkide kohta.

Riikliku õppekava (2011) ütleb, et üldpädevuste kujunemist toetavad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli, kodu ja kogukonna koostöös. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjeldatud kõrgema õpiväljundina üldpädevused. Riiklikus õppekavas ei ole kirjeldused rakenduslikust aspektist kõige paremad.

Peamised probleemid:

• Üldpädevusi on toodud liiga palju, mis muudab õpetajatel raskeks nende meelespidamise ja pideva fookuses hoidmise. Ilma selleta need tegelikkuses hästi ei rakendu.
• Puudub selge süsteem, millises suhtes on üldpädevused üksteisega ning kõigi teiste riikliku õppekava komponentidega (alusväärtused, läbivad teemad, ainevaldkonnad, ainekavad jne).
• Puuduvad üldpädevuste arenguastmed, mis oleks suureks abiks üldpädevuste sihiteadlikul arendamisel.
• Puudub lihtsalt rakendatav abimaterjal süstemaatiliseks tööks üldpädevustega.
• Valdavalt domineerib ainekeskne lähenemine, kus õppeainepädevused on põhifookuses ning üldpädevused kujunevad kas aineõppe loomuliku kaasproduktina (ebateadlikult) või formaalselt.

Üldpädevust ei saa mõõta kõrvalseisja mõõdikuga, seda saab hinnata pädevuse omaja ning teha seda enesehindamise ja õpetaja poolt tagasisidestatud hinnanguvabade kirjelduse alusel. Õpetaja peab looma tunnis olukorrad, kus võimaldatakse tegelda oma pädevuse fookusesse võtmisega, uurimise ja kirjeldamisega. Õpilasel on oluline osata hinnanguvabalt oma tegevust kirjeldada ja selleks juhib õpetaja teda järjest sügavama eneserefleksiooni teele. See eeldab õpetaja enda võimalust reflekteerida oma õpetamist, küsida tagasidet ja eesmärgistada enda hallatavaid kolme protsessi: õpiprotsessi juhtimine, suhete arengu- ja koostööprotsessi juhtimine, isiksusliku arengu protsessi juhtimine õpilasel, kolleegil ja endal.

Seetõttu on Jõgevamaa Gümnaasium tegelenud oma kooli üldpädevuste mudeli arendamisega. Kooli üldpädevuste mudelis on neli üldpädevust, mis koosnevad omakorda alapädevustest (alavaldkondadeks).