Noorteseminar "Teadlikult tööturule"

Augustis toimus Udu talus kolmepäevane noorteseminar "Teadlikult tööturule". Arutelude käigus otsiti koos võimalusi, kuidas noored saaksid edukalt tööturule siseneda. Noorteseminarile osales enam kui 30 Jõgevamaa noort. Projekti idee sündis möödunud aastal toimnud norteseminarist, mille teemaks oli noorte ettevõtlikus ja ettevõtluse toetamine Jõgeva maakonnas. Tänaseks on selge et Jõgevamaa noortel on soov kaasa rääkida ja arutleda teemadel mis neid puudutavad nii täna kui ka tulevikus. On selge, et ka otsustajatel on valmisolek ja tahe tulla noortega ühe laua taha arutlema ja võimalike lahendusi leidma.

Möödunud aasta noorteseminaril sai selgeks, et kõik inimesed ei saa olla ettevõtjad,  kõikidel noortel ei ole valmisolekut, indu ning tahtmist olla ettevõtete asutajad. Samas sai möödunud aastal selgeks, et noored on valmis võtma vastutuse tuleviku ees ning ise algatama. Õhku tõusis aga mitmeid uusi küsimusi, millele soovitakse vastuseid leida. Täna seisab Eesti olukorras, kus noorte töötus on  2,4% kõrgem kui ülejäänud Eesti tööealise elanikkonnaga võrreldes, samas on mitmetes valdkondades tööjõu puudus. Tekib küsimus millest on see põhjustatud?

Tööle kandideerides ja töötajat otsides on nii tööandjal kui ka tööotsijal teatavad ootused. Kui ajakirjandust lugeda siis on selge, et tööandja otsib kogemustega, professionaalset ning töökat töötajat ja noored tööotsijad ootavad hea palka, paindlikku töögraafikut, mõistvat ülemust, huvipakkuvat tööd, head töökeskkonda, võimalust ennast arendada ning oma positsiooni ettevõttes tõsta. Reaalsus on aga see, et noortel ei ole kogemust ning tööandja ei taha riskida võttes tööle kogemusteta noori.

Aga kuidas saab tänane noor omandada kogemuse? Kas tänane haridussüsteem toetab noor piisavalt, et edukalt siseneda tööturule? Millised võimalused on kooli toetamaks kogemuse ja praktika omandamist? Millised võimalused on kohalikul omavalitsusel noori ja ettevõtjaid toetada? Kas kohalikul omavalitsusel on üldse võimalik midagi ära teha? Kui jah, siis kuidas? Kas maakonna ettevõtjad  saaksid toetada? Kas neil on selleks võimalused ja valmidus?

Euroopa Liidus on kuni 30aastaste üks suuremaid probleeme raskused tööturule sisenemisel ja töötus. Kui vanemaealiste peamine probleem on tööturul püsimine ja konkurentsivõime säilitamine, siis noortel tuleb hakkama saada tööturule sisenemisega, kus nende kahjuks räägib vähene kogemus. Seetõttu on oluline, et noored oskaksid tööle kandideerides välja tuua kogemused ja oskused, mida nad on saanud vabatahtlikus töös või koolitustel osaledes.

Seminari esimesel päeval uuriti, kuidas käib praktiline tööle kandideerimine ja milliseid dokumente tuleb selleks täita. Levinud on arusaam, et noor inimene tahab kohe saada tuhat eurot palka. Loomulikult on erandeid, kuid arutelu põhjal saab öelda, et pigem oodatakse ausat, tööle väärilist palka. Lisaks on oluline, et tööülesanded oleksid selgelt piiritletud ja konkreetsed.

Teisel seminaripäeval arutleti, kui suurel määral toetab haridussüsteem tööturule sisenemist ja kogemuste saamist. Ümarlauas tõid noored välja, et pärast kooli lõppu on ainult teoreetiliste teadmistega raske tööle asuda. Aruteludest selgus, et õppurid soovivad tõsiseltvõetavat karjääriõpetust juba põhikoolis. Et kooliõpilasel pole töökogemusi, siis on oluline rääkida, mida positiivset ta saaks tööle kandideerides oma elulookirjelduses välja tuua.

 

Projekti toetas SA Archimedes Noorteagentuur Erasmus+ programmist.

Veel projektist.

 

 

 

 

Toimetaja: NELE GRAVERSON