AJALUGU

Jõgevamaa Gümnaasium on riigigümnaasium, mis tegutseb alates 1. septembrist 2013. Gümnaasium asub Jõgeva linnas täielikult renoveeritud ja kaasaegselt sisustatud koolimajas Aia tänaval. Koolihoonesse mahub õppima kuni 250 õpilast.

Jõgevamaa Gümnaasiumi majaks on kohandatud 1952. aastal, Stalini ajal valminud keskkoolihoone. Kõige ehedamalt meenutavad toonast ajastut hoone tagaküljel katuseääre all säilinud kaks viisnurka, mis kutsuvad tööle ja kodumaa kaitsele. Koolihoone esifassaadi kaunistavad viie kirjaniku bareljeefid: Gorki, Belinski, Puškin, Vilde ja Kreutzwald. Hoone valmimisajast mäletavad vanemad jõgevlased, et ühel pool koolimaja ees seisis Stalin ning teisel pool Lenin. Esimese kuju veeti saladuskatte all minema 1957. aastal, teine seisis seal 1990. aastate alguseni. 

Nüüd on selles majas hoopis teine aeg ja teised mõtted.

 

Jõgeva Keskkool

Jõgeval alustati keskhariduse andmist 1945/46 õppeaastast, siis avati mittetäielik keskkool. Õppetöö toimus Mustvee maantee koolimajas. Pärast sõda kasvas õpilaste arv kiiresti. Õppehoone jäi kitsaks, ruttu oli vaja uut ja suuremat koolimaja. Seda hakati ehitama Gagarini tänavale (praegune Aia).

Uus koolimaja pidi algselt valmima  1951. aasta kevadel, kuid nii ei läinud. Ehitustööd venisid oodatust kauemaks. Linlastele korraldati mitmeid talguid, et keskkooli hoone ümbruse korrastustöödega graafikus püsida.

1952. aastal jaanuari lõpus avati kauaoodatud uus koolimaja õppetööks. Laupäeval 27. jaanuaril toimus avapidu, kuid õppetööga alustati kolmandal veerandil. (Lääne 2015, lk 132-133)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koolimaja ümbruse korrastamine. Foto M. Siimani kogust.

 

Jõgeva Keskkool Stalini ausambaga. Silvi Moori kogu.

 

Algselt oli koolimajas 21 klassikomplekti, 654 õpilast ja 29 õpetajat. Õpilaste arv kasvas  taas kiiresti ja 1962. aastal küündis see juba tuhandeni. Õppetöö toimus kahes vahetuses, mis oli ebamugav nii õpilastele kui  ka õpetajatele (Lääne 2015).

1952. aastal valminud koolimaja oli taas kitsaks jäänud ning alustati uue kaasaegse koolimaja ehitamist. 1970. aastal kerkis uus koolimaja Põllu tänavale (praegune Rohu tänav). Uue koolimaja olemasoluga kadus ära varasemalt kahes vahetuses toimunud õppetöö. Seal alustasid õpinguid 4.-11. klassi õpilased, kuid 1.-3. klasside õpilased jätkasid oma õpinguid Aia tänava koolimajas. (Lääne 2015)

 

Täiskasvanute Keskkool Jõgeval

Töötavate noorte õpetamist alustati Jõgeval 1949. aastal (Kask 2009). Esialgu toimus Õppetöö üksikute klasside kaupa kohaliku keskkooli juures. Jõgeva Täiskasvanute Keskkool eraldi koolina sai alguse 1956. aastal, kui loodi Jõgeva Töölisnoorte Keskkool.

Kuigi Jõgeva Töölisnoorte Keskkoolist sai eraldi kool, toimus õppetöö ikka samas majas Aia tänaval, kolmanda vahetusena õhtuti. Olukord muutus pärast Jõgeva Keskkooli vanemate klasside lahkumist uude koolimajja Põllu tänaval. Täiskasvanuid õpetati Aia tänava koolimajas kuni hoone üle andmiseni Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

 

Jõgeva Põhikool

1. septembril 1985. aastal kolis Vene Põhikool Aia tänavale, praegusesse Jõgevamaa Gümnaasiumi  majja. Samal ajal tegutses seal veel Jõgeva 1. Keskkooli Kaugõppeosakond. 1995. aastal hakkas õpilaste arv kiiresti kahanema, nii kuivas kool mõne aastaga kokku (Lääne 2015). Kool lõpetas oma tegevuse 2001. aastal. Viimane koolikell hüvastijätuks koolimajaga kõlas 25. augustil. Koolihoones töötas edasi Jõgeva Täiskasvanute Keskkool.

 

 

 

 

 

 

 

Jõgeva Põhikooli direktor Linda Orlova. 2001. Foto A. Makarevitš.

 

Jõgevamaa Gümnaasium

Alates 1984. aastast töötas Jõgeval kõrvuti kaks gümnaasiumi, kuid 21. sajandi alguses hakkas kooli tulevate laste arv kiiresti vähenema. Kahe gümnaasiumi pidamine oli linna jaoks kulukas. 2013. aasta kevadel lõpetasid mõlemad seni Jõgeval haridust andnud gümnaasiumid tegevuse ja loodi kaks uut kooli: Jõgeva Põhikool ja Jõgevamaa Gümnaasium (Pauklin 2012).

1952. a valminud Jõgeva esimene keskkooli maja renoveeriti. Esines ka nüüd erinevaid probleeme.  Augusti algul tekkisid vana vundamenti lahti kaevates hoone seina suured praod ja varisemisohu tõttu tööd peatusid. Eeldati et ehitustööd venivad pikale ja renoveeritud kool ei saa õigeaegselt oma uksi avada. Õnneks ei juhtunud Jõgeval aga nii nagu Hando Runneli luuletuses, kus ülikool maapõhja vajub (Pärismaa 2012). Kõik läks hästi ja renoveerimistööd lõpetati plaanipäraselt. Tulevane riigigümnaasium valmis 2 kuud enne õppetöö algust.

Koolimaja seina tekkinud hirmuäratava lõhe. 8.08.2012. Foto RKS-i kogu.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koolimaja lõhenenud nurga toestamine hoone seest. 20.09.2012. Foto RKS-i kogust.

Koolimaja nurk pärast pragude kindlustamist. 4.10.2012. Foto RKS-i kogust.

 

1. septembril 2013. aastal alustas uues renoveeritud hoones Aia tänaval tööd Jõgevamaa Gümnaasium Alo Savi juhtimisel. Värskelt renoveeritud koolimajja asus õppima 222 õpilast, mis oli suhteliselt suur arv võrreldes Jõgeva piirkonna õpilaste arvuga. Kooli soovis sisse astuda 90 õpilast, neist 76 asusidki õppima Jõgevamaa Gümnaasiumi. Igat lendu oli 3 paralleelklassi ja igal klassil oli 2 klassijuhatajat.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pidulik lindi läbilõikamine. 1.09.2013. Foto A. Makarevitš.

 

Õppesüsteem, millele Anti Alasi ja Alo Savi aluse panid, oli tollal unikaalne ja Eesti kontekstis ainulaadne selline õppekorraldus. See võeti õpetajate ja õpilaste poolt ruttu omaks, sest sel oli palju eeliseid. Esiteks oli uudne 75-minutiline tunni pikkus. Nelja veerandi asemel oli kolm trimestrit. Selline tunnipikkus oli kasutusel veel nii mõneski Eesti gümnaasiumis, aga kolme trimestriga perioodõpet ei praktiseeritud veel mujal. Tundide pikkuse tõttu mahtus neid koolipäeva ainult viis, mis oli väga hea kuna nii oli õpilastel koolipäeva jooksul vaja vähem kordi ühelt ainelt teisele ümber lülitada ning see säästab energiat.

 

Jõgevamaa Gümnaasiumi esimene õppejuht Anti Alasi

kooli avaaktusel. 2013. Foto A. Makarevitš.

Riigigümnaasiumis on õppeaasta jagatud kolmeks kümnenädalaseks õppeperioodiks, millest igaüks lõppeb arvestuse nädalaga. Juba tegutsevas traditsioonidega koolis olnuks keerulisem niisugust " revolutsioonilist " õppesüsteemi juurutada (Alo Savi 2013). Päris uues koolis oli see tunduvalt lihtsam (Alo Savi 2013). 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jõgevamaa Gümnaasiumi tänapäeval.