AJALUGU

Jõgevamaa Gümnaasium on riigigümnaasium, mis tegutseb alates 1. septembrist 2013. Gümnaasium asub Jõgeva linnas täielikult renoveeritud ja kaasaegselt sisustatud koolimajas Aia tänaval. Koolihoonesse mahub õppima kuni 250 õpilast.

Jõgevamaa Gümnaasiumi majaks on kohandatud 1952. aastal, Stalini ajal valminud keskkoolihoone. Kõige ehedamalt meenutavad toonast ajastut hoone tagaküljel katuseääre all säilinud kaks viisnurka, mis kutsuvad tööle ja kodumaa kaitsele. Koolihoone esifassaadi kaunistavad viie kirjaniku bareljeefid: Gorki, Belinski, Puškin, Vilde ja Kreutzwald. Hoone valmimisajast mäletavad vanemad jõgevlased, et ühel pool koolimaja ees seisis Stalin ning teisel pool Lenin. Esimese kuju veeti saladuskatte all minema 1957. aastal, teine seisis seal 1990. aastate alguseni. Nüüd on selles majas hoopis teine aeg ja teised mõtted.

Jõgeva Keskkool

Jõgeval alustati keskhariduse andmist 1945/46 õppeaastast, siis avati mittetäielik keskkool. Õppetöö toimus Mustvee maantee koolimajas. Pärast sõda kasvas õpilaste arv kiiresti. Õppehoone jäi kitsaks, ruttu oli vaja uut ja suuremat koolimaja. Seda hakati ehitama Gagarini tänavale (praegune Aia).

Uus koolimaja pidi algselt valmima 1951. aasta kevadel, kuid nii ei läinud. Ehitustööd venisid oodatust kauemaks. Linlastele korraldati mitmeid  talguid, et keskkooli hoone ümbruse korrastustöödega graafikus püsida.

1952. aastal jaanuari lõpus avati kauaoodatud uus koolimaja õppetööks. Laupäeval, 27. jaanuaril toimus avapidu.

Koolimaja ümbruse korrastamine. Foto M. Siimani kogust

 

Algselt oli koolimajas 21 klassikomplekti, 654 õpilast ja 29 õpetajat. Õpilaste arv kasvas  taas kiiresti ja 1962. aastal küündis see juba tuhandeni. Õppetöö toimus kahes vahetuses, mis oli ebamugav nii õpilastele kui  ka õpetajatele.

1952. aastal valminud koolimaja oli taas kitsaks jäänud ning alustati uue kaasaegse koolimaja ehitamist. 1970. aastal kerkis uus koolimaja Põllu tänavale (praegune Rohu tänav). Uue koolimaja olemasoluga kadus ära varasemalt kahes vahetuses toimunud õppetöö. Seal alustasid õpinguid 4.-11. klassi õpilased, kuid 1.-3. klasside õpilased jätkasid oma õpinguid Aia tänava koolimajas.

 

Jõgeva Keskkool Stalini ausambaga. Silvi Moori kogu.

 

 

Täiskasvanute Keskkool Jõgeval

Töötavate noorte õpetamist alustati Jõgeval 1949. aastal (Kask 2009). Esialgu toimus õppetöö üksikute klasside kaupa kohaliku keskkooli juures. Jõgeva Täiskasvanute Keskkool eraldi koolina sai alguse 1956. aastal, kui loodi Jõgeva Töölisnoorte Keskkool. Järgnevatel aastatel muutus kooli nimi ja alluvussuhe korduvalt.

Kuigi Jõgeva Töölisnoorte Keskkoolist sai eraldi kool, toimus õppetöö ikka samas majas Aia tänaval, kolmanda vahetusena õhtuti. Olukord muutus pärast Jõgeva Keskkooli vanemate klasside lahkumist uude koolimajja Põllu tänaval. Täiskasvanuid õpetati Aia tänava koolimajas kuni hoone üle andmiseni Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile 2011. aasta novembris.

Jõgeva Põhikool

1. septembril 1985. aastal kolis vene õppekeelega Jõgeva Põhikool, mis seni (alates aastast 1971) oli töötanud Mustvee maantee koolimajas, Aia tänavale, praegusesse Jõgevamaa Gümnaasiumi  majja, kus  samal ajal tegutses ka Jõgeva 1. Keskkooli Kaugõppeosakond. 1995. aastal hakkas põhikooli õpilaste arv kiiresti kahanema, nii kuivas kool mõne aastaga kokku (Lääne 2015). Kool lõpetas oma tegevuse 2001. aastal. Viimane koolikell hüvastijätuks koolimajaga kõlas 25. augustil. Koolihoones töötas edasi Jõgeva Täiskasvanute Keskkool.

 

 

 

 

 

 

 

Jõgeva Põhikooli direktor Linda Orlova. 2001. Foto A. Makarevitš.

 

Jõgevamaa Gümnaasium

Alates 1984. aastast töötasJõgeval kõrvuti kaks gümnaasiumi, kuid 21. sajandi alguses hakkas kooli tulevate laste arv kiiresti vähenema. Kahe gümnaasiumi pidamine oli linna jaoks kulukas. 2013. aasta kevadel lõpetasid mõlemad seni Jõgeval haridust andnud gümnaasiumid tegevuse ja loodi kaks uut kooli: Jõgeva Põhikool ja Jõgevamaa Gümnaasium.

1952. aaastal valminud Jõgeva esimene keskkooli maja renoveeriti. Esines ka nüüd erinevaid probleeme. Augusti algul tekkisid vana vundamenti lahti kaevates hoone seina suured praod ja varisemisohu tõttu tööd peatusid. Eeldati, et ehitustööd venivad pikale ja renoveeritud kool ei saa õigeaegselt oma uksi avada. Õnneks ei juhtunud Jõgeval aga nii nagu Hando Runneli luuletuses, kus ülikool maapõhja vajub (Pärismaa 2012). Kõik läks hästi ja renoveerimistööd lõpetati plaanipäraselt. Tulevane riigigümnaasium valmis 2 kuud enne õppetöö algust.                        Koolimaja seina tekkinud hirmuäratava lõhe. 8.08.2012. Foto RKS-i kogu.

 

 

 

 

 

 

Koolimaja lõhenenud nurga toestamine hoone seest. 20.09.2012.                    Koolimaja nurk pärast pragude kindlustamist. 4.10.2012.

Fotod RKS-i kogust.

 

1. septembril 2013. aastal alustas uues renoveeritud hoones Aia tänaval tööd Jõgevamaa Gümnaasium Alo Savi juhtimisel. Värskelt renoveeritud koolimajja asus õppima 222 õpilast, mis oli suhteliselt suur arv võrreldes Jõgeva piirkonna õpilaste arvuga. Kooli soovis sisse astuda 90 õpilast, neist 76 asusidki õppima Jõgevamaa Gümnaasiumi. 2. ja 3. õppeaasta klassid tulid üle töö lõpetanud gümnaasiumidest. Igat lendu oli 3 paralleelklassi ja igal klassil oli 2 klassijuhatajat.

 

 

 

 

 

 

 

Renoveeritud koolimaja avamine. 2013. Foto A Makarevitš.                                                    Pidulik lindi läbilõikamine. 1.09.2013. Foto A. Makarevitš.

Õppesüsteem, millele Anti ja Alo aluse panid, oli tollal unikaalne. See võeti õpetajate ja õpilaste poolt ruttu omaks, sest sellel oli palju eeliseid. Esiteks oli uudne 75-minutiline tunni pikkus. Selline tunnipikkus oli kasutusel veel nii mõneski Eesti gümnaasiumis. Tundide pikkuse tõttu mahtus ainetunde koolipäeva ainult viis, mis oli väga hea, kuna nii oli õpilastel koolipäeva jooksul vaja vähem kordi ühelt ainelt teisele ümber lülitada ning see säästis energiat. 

Nüüd oli nelja veerandi asemel kolm trimestrit. Kolme trimestriga perioodõpet ei praktiseeritud veel mujal. Riigigümnaasiumis jagati õppeaasta kolmeks kümnenädalaseks õppeperioodiks, millest igaüks lõpeb arvestuse nädalaga. 

Jõgevamaa Gümnaasiumi esimene direktor Alo Savi kooli avaaktusel.

Riigigümnaasiumi õppesüsteemi  juures  on üks meeldivamaid aspekte valikainete rohkus. Valikainena saab õppida näiteks hispaania, saksa, vene ja soome keelt, usundi-, teatri- ja majandusõpetust, kunsti ja joonestamist, riigikaitset, programmeerimist, robootikat, filosoofiat jne. Valikaineid on tõesti seinast seina. Valikuid tehes võib õpilane juba mõelda sellele, mida tal edaspidises elus tõesti vaja läheb. Kevadel on ka eraldi valikainete nädal, mille jooksul iga õpilane saab läbida veel ühe lisa valikkursuse. „Meie õppesüsteem kasvatab noorte iseseisvust ja vastutustunnet," ütles Alo Savi ja lisas, „Juba tegutsevas traditsioonidega koolis olnuks keerulisem niisugust revolutsioonilistõppesüsteemi juurutada.  Päris uues koolis oli see tunduvalt lihtsam."  

Jõgevamaa Gümnaasiumi esimene õppejuht Anti Alasi kooli avaaktusel. 2013. Foto A. Makarevitš.

 

 

 

 

 

Koolimaja kevadel Foto: Nele Graverson

Koolimaja suveöös. Foto: Sandro Pihlak

Koolimaja talvel. Foto: Sandro Pihlak