2. – 6.  juunil toimunud valikkursuste nädala raames viisid bioloogiaõpetaja Veronika Uusna, keemiaõpetaja Ulvi Tiisler ning geograafiaõpetaja Maire Tuimets 24 õpilasega läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetuse saanud projekti „Loodussuuna välipraktikum".

Projekti eesmärk: 6. juuniks 2014 on 24 loodussuuna õpilast lõpetanud välipraktikumi, kus õpilased on läbinud praktilised tegevused kinnistamaks koolis õpitut.

Alaeesmärgid:

• 6. juuniks 2014 on 24 loodussuuna õpilasel selge, kuidas looduses liikudes kasutada kompassi ja kaarti.
• Õpilane oskab märgata ja ära tunda erinevaid liike (taimed ja loomad) ning nende elutegevuse jälgi.
• Õpilased on õppinud väärtustama loodust kui terviku, elukooslusi ja elavaid liike.
• Õpilased on omandanud laboratoorsed töövõtted.
• Õpilased on omandanud loodusvaatluse võtted ja oskavad kahte loodusvaatlust võrrelda ja tuua sealt välja olulisemad erinevused.
• Õpilased on teadlikud bioloogilise mitmekesisuse kaitset erinevatel kaitsealadel.
• Õpilased mõistavad metsa ja puude mitmekülgseid väärtusi ja oskavad tegutseda neid väärtusi säästes.

Loodusteaduslikku maailmapilti käidi avardamas Luua Metsanduskoolis, Alam-Pedja looduskaitsealal ning Endla looduskaitsealal.

Luua Metsanduskoolis said õpilased korraga käia ära Siberis, Euroopas, Kesk-Aasias, Kaug-Idas, Põhja-Ameerikas ning kohas nimega Metsaaed sest just selliseid nimetusi kannavad taimekoosluste sektsioonid metsanduskooli arboreetumis. Uusi teadmisi saadi ning ka rakendati aiatööriistade alal ning tutvuti arboristi ametiga.

Alam-Pedja looduskaitsealal läbiti 7km pikkune Kirna õpperada, kus lisaks loodusvaatluse tuli leida lahendus ristsõnale õpperajal asuvatelt stendidelt ja õppemängulehtedelt. Õpperaja läbimisel õppisid õpilased vaatlema loodust ning samas ka koguma visuaalseid andmeid, mida saaksid hiljem oma töös kasutada. Sisse astuti ka Alam-Pedja looduskeskuse ruumidesse, kus õpilastel oli võimalik lähemalt tutvuda kohalike liikidega (stendid, topised ja nahad), mängida loodusgeograafia alast põrandamängu ning kasutada mikroskoope. Õpperaja lemmikkohana mainiti kursuse kokkuvõttes Musutamme ning sellega kaasaskäivat etnoromantilist legendi.

Endla looduskaitseala külastusest tõid õpilased positiivsena välja valele matkarajale suundumist ning planeeritud 7km asemel ligikaudu 15km läbimist sest pikemale rajale jäid Endla järv ning selle juures asuv vaatetorn. Raba taime- ja loomaliikidele aitasid tähelepanu pöörata samateemaline tööleht, Endla looduskeskuses vaadatud piirkonda tutvustav film ning looduskeskuse õppeklassi eksponaadid.

Õpilased külastasid ka Jääaja keskust, kus neil oli võimalus osaleda aktiivõppeprogrammis  "Järv elukeskkonnana", mis koosnes kogemus- ja avastusõppe moodulitest:

• Navigeerimine - Järve kaldal ja parvel
• Mõõtmised parvelt - Andmete töötlemine ja analüüs õppeklassis
• Taimede uurimine parvelt
• Veeselgrootud - Järve kaldavees
• Kalad - Järve kaldal ja õppeklassis
• Toitumisahelad - Õppeklassis

Uued teadmised omandati ja kinnistati kogemus -, avastusõppe -ja uurimusliku õppe meetoditega. Õpe viidi läbi võimalikult reaalses keskkonnas: Saadjärve kallastel, parvega Saadjärvel, Saadjärve Looduskooli õppeklassides, märgates, kogedes ja aru saades seostest looduses. Õppepäeva kestus oli 5h.