Koolitunnis omandavad õpilased teoreetilised teadmised, samas jääb vajaka praktilistest oskustest. Välipraktikum on hea viis kinnistada juba teoorias õpitud ning omandada teadmisi ja praktilisi oskusi  süvitsi. Välipraktikum toetab gümnaasiumi riikliku õppekava läbivate teemade - keskkond ja säästev areng, turvalisus ning karjäär ja selle kujundamine- rakendamist. Samuti toetavad praktikumi õppevormid (matkad, laboratoorsed tööd, visuaalsete- ja arvandmete kogumine, kompassi, PPT esitluse koostamine) õpilase loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse rakendamist igapäevaelus luues terviklikku loodusteaduste alase maailmapildi. Läbi praktiliste tegevuste õpivad noored koguma nii visuaalseid – kui arvandmeid, teostama nende põhjal analüüse ja tegema kokkuvõtteid, õpitakse vaatluspiirkondi kaardistama. Välipraktikum on osaliselt ka ettevalmistav edaspidiseks õppimiseks.

Kolmel esimesel päeval toimusid väljasõidud, kus toimuvad praktilised tegevused:

• võeti vee analüüsid Endla järvest, Saadjärvest ja Peipsi järvest kahest piirkonnast Mustvee ja Kallaste;
• määrati järvede liigid;
• hinnati järvede võimalike keskkonnaohtusid;
• järve kallastel teostatati mulla kaeved ja määratati mulla horisondid, nende ph ja liik;
• Koostati mullaprofiili monoliidina, valminud mullamonoliidid jäid kaasõpilastele näidisõppematerjaliks;
• Jalgsimatk Endla looduskaitse alal;
• Saadjärve kallastel, läbiti saadjärve looduskooli koordineeritud parve matk saadjärvel – õppeprogramm „Järv elukeskkonnana";
• Külastatakse Peipsi Koostöökeskuse näitust „Peipsi järve elu tuba".

Loodusevaatlemine läbi viie meele:

Eesmärk oli suunata õpilasi tähelepanelikumalt looduses liikuma ja selle komponente märkama.

Tegevuste tulemusena sai õpilane kogemuse kuidas märgata looduses liikudes erinevaid loomi (nt putukad) ja nende elutegevuste jälgi. Teiste organismide eluviiside parem mõistmine suunas õpilast looduses liikuma viisil, mis tekitaks võimalikult vähe kahju ümbritsevale keskkonnale.

1. Nägemismeel- looduse vaatlemiseks kasutatati taskuluupe ja putukavaatlustopse;
2. Haistmismeel- sipelgate pesakuhilad (sipelhape ja milleks seda on vaja; loomade lõhnasõnumid);
3. Kompimismeel- erinevate liikumismarsruutidele jäävate objektide kompimine ja suuline pinnastruktuuri (ja – värvi) evolutsiooniline analüüs.
4. Maitsmismeel (seotuna lõhnatajuga)- analüüsitakse, miks lõhna tajumisest võib tekkida maitsmishaisting; kasutatakse liikumismarsruutidele jäävaid söödavaid taimi;
5.  Kuulmismeel- kuulati ja püütakse ära arvata heliallikaid (linnud, imetajad, putukad; vee liikumine jms.)

Lõpetuseks analüüsiti kogutuid andmeid ja tehti kokkuvõtted. Kokkuvõtete põhjal koostati ettekanded, mida esitleti nädal lõpus teistele õpilastele