2. detsembril kohtus Jõgevamaa Gümnaasiumi õpilastega luuletaja Jürgen Rooste. Ta andis kaks täiesti eripalgelist, väga huvitavat ja põnevat 75-minutilist luuletundi. Kohtumine toimus projekti „Elav raamat = kirjanik koolis" raames. Alustuseks ütles Jürgen Rooste, et kui tavaliselt kirjandustunnis „näidatakse" surnud luuletajaid, siis seekord on õpilaste ees elav luuletaja: oma emotsioonide, arusaamiste, ellusuhtumisega. Ta rõhutas, et luuletamine on üks võimalus inimene olla. „ Kõik luuletajad kirjutavad ühest ja samast: kuidas olla inimene. Aga luuletajad on erinevad. Luuletajad ei ole võrdsed. Me keegi pole võrdsed."

Esimeses tunnis kuulsime muu hulgas  sellest, kuidas Tallinna Reaalkoolis õppinud noormehest sai luuletaja (algtõukeks ikka armumine) ja huvitavaid seiku kirjanikuelust. Kas või näiteks, kuidas ja miks Jürgen Rooste on korduvalt saanud Venemaale sissesõidukeelu. Ju tundub ka tänasel Venemaal  kirjaniku suhtumine nõukogude aega sobimatu.  Jürgen Rooste rõhutas, et „luule pole lihtsalt sõna, vaid sõnum" ja loomulikult on alati neid, kellele luuletaja sõnum ei pruugi meeldida.  Luulel on olnud eriline jõud juba ammustest aegadest, luule on olnud kogukonna mälu. Ja nii on tänapäevani. „Tahan, et minu tekstides oleks loitsimise jõud," kinnitas Jürgen Rooste. Luule olemus ja roll inimeste elus ammustest aegadest tänapäevani välja oli teise tunni põhiteema.

Enda tekstide kõrvale luges Jürgen Rooste ka paljude teiste autorite loomingut, selgitades, kuidas üks või teine luuletaja teda on mõjutanud ja miks ta oma luuletustesse on kirjutanud sisse tsitaate teiste loomingust. „Siis ma nagu kõnelen nendega."

P.S. Jürgen Rooste on nende viie kirjaniku seas, kes hakkavad saama nn kirjanikupalka.

Projekt „ Elav raamat = kirjanik koolis" on viie riigigümnaasiumi, Jõgevamaa Gümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasiumi, Noarootsi Gümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi, ühisprojekt, mida koordineerib Viljandi Gümnaasium. Projekti toetab Kultuuriministeerium programmist "Eesti kirjanduse väljaandmise toetus".

  

 

Ilmunud teosed:

"Sonetid" (1999; luulekogu)

"Veri valla" (2000; luulekogu)

"Lameda taeva all" (2002; luulekogu)

"Rõõm ühest koledast päevast" (2003; luulekogu)

"Ilusaks inimeseks" (2005; CD luulekogu)

"Tavaline eesti idioot" (2008; luulekogu)

"21. sajandi armastusluule" (2008; luulekogu)

"Kuidas tappa laulurästikut" (2011; luulekogu)

"Tähesadu" (2012, lasteluulekogu, koos Kirke Kangroga)

"Laul jääkarudest" (2012, luulekogu)

"Higgsi boson" (2012, luulekogu)

"Kõik tänavanurkade muusikud" (2013, luulekogu)

"Elutants" (2013, luulekogu, koos Doris Karevaga