Loodussuuna välipraktikum 2015

9.09.16

Koolitunnis omandavad õpilased teoreetilised teadmised, samas jääb vajaka praktilistest oskustest. Välipraktikum on hea viis kinnistada juba teoorias õpitud ning omandada teadmisi ja praktilisi oskusi  süvitsi. Välipraktikum toetab gümnaasiumi riikliku õppekava läbivate teemade - keskkond ja säästev areng, turvalisus ning karjäär ja selle kujundamine- rakendamist. Samuti toetavad praktikumi õppevormid (matkad, laboratoorsed tööd, visuaalsete- ja arvandmete kogumine, kompassi, PPT esitluse koostamine) õpilase loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse rakendamist igapäevaelus luues terviklikku loodusteaduste alase maailmapildi. Läbi praktiliste tegevuste õpivad noored koguma nii visuaalseid – kui arvandmeid, teostama nende põhjal analüüse ja tegema kokkuvõtteid, õpitakse vaatluspiirkondi kaardistama. Välipraktikum on osaliselt ka ettevalmistav edaspidiseks õppimiseks.

Kolmel esimesel päeval toimusid väljasõidud, kus toimuvad praktilised tegevused:

  • võeti vee analüüsid Endla järvest, Saadjärvest ja Peipsi järvest kahest piirkonnast Mustvee ja Kallaste;
  • määrati järvede liigid;
  • hinnati järvede võimalike keskkonnaohtusid;
  • järve kallastel teostatati mulla kaeved ja määratati mulla horisondid, nende ph ja liik;
  • Koostati mullaprofiili monoliidina, valminud mullamonoliidid jäid kaasõpilastele näidisõppematerjaliks;
  • Jalgsimatk Endla looduskaitse alal;
  • Saadjärve kallastel, läbiti saadjärve looduskooli koordineeritud parve matk saadjärvel – õppeprogramm „Järv elukeskkonnana";
  • Külastatakse Peipsi Koostöökeskuse näitust „Peipsi järve elu tuba".

Loodusevaatlemine läbi viie meele:

Eesmärk oli suunata õpilasi tähelepanelikumalt looduses liikuma ja selle komponente märkama.

Tegevuste tulemusena sai õpilane kogemuse kuidas märgata looduses liikudes erinevaid loomi (nt putukad) ja nende elutegevuste jälgi. Teiste organismide eluviiside parem mõistmine suunas õpilast looduses liikuma viisil, mis tekitaks võimalikult vähe kahju ümbritsevale keskkonnale.

  1. Nägemismeel- looduse vaatlemiseks kasutatati taskuluupe ja putukavaatlustopse;
  2. Haistmismeel- sipelgate pesakuhilad (sipelhape ja milleks seda on vaja; loomade lõhnasõnumid);
  3. Kompimismeel- erinevate liikumismarsruutidele jäävate objektide kompimine ja suuline pinnastruktuuri (ja – värvi) evolutsiooniline analüüs.
  4. Maitsmismeel (seotuna lõhnatajuga)- analüüsitakse, miks lõhna tajumisest võib tekkida maitsmishaisting; kasutatakse liikumismarsruutidele jäävaid söödavaid taimi;
  5.  Kuulmismeel- kuulati ja püütakse ära arvata heliallikaid (linnud, imetajad, putukad; vee liikumine jms.)

Lõpetuseks analüüsiti kogutuid andmeid ja tehti kokkuvõtted. Kokkuvõtete põhjal koostati ettekanded, mida esitleti nädal lõpus teistele õpilastele

Toimetaja: NELE GRAVERSON

Loodussuuna välipraktikum 2014

9.09.16

2. – 6.  juunil toimunud valikkursuste nädala raames viisid bioloogiaõpetaja Veronika Uusna, keemiaõpetaja Ulvi Tiisler ning geograafiaõpetaja Maire Tuimets 24 õpilasega läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetuse saanud projekti „Loodussuuna välipraktikum".

Projekti eesmärk: 6. juuniks 2014 on 24 loodussuuna õpilast lõpetanud välipraktikumi, kus õpilased on läbinud praktilised tegevused kinnistamaks koolis õpitut.

Alaeesmärgid:

  • 6. juuniks 2014 on 24 loodussuuna õpilasel selge, kuidas looduses liikudes kasutada kompassi ja kaarti.
  • Õpilane oskab märgata ja ära tunda erinevaid liike (taimed ja loomad) ning nende elutegevuse jälgi.
  • Õpilased on õppinud väärtustama loodust kui terviku, elukooslusi ja elavaid liike.
  • Õpilased on omandanud laboratoorsed töövõtted.
  • Õpilased on omandanud loodusvaatluse võtted ja oskavad kahte loodusvaatlust võrrelda ja tuua sealt välja olulisemad erinevused.
  • Õpilased on teadlikud bioloogilise mitmekesisuse kaitset erinevatel kaitsealadel.
  • Õpilased mõistavad metsa ja puude mitmekülgseid väärtusi ja oskavad tegutseda neid väärtusi säästes.

 

Loodusteaduslikku maailmapilti käidi avardamas Luua Metsanduskoolis, Alam-Pedja looduskaitsealal ning Endla looduskaitsealal.

Luua Metsanduskoolis said õpilased korraga käia ära Siberis, Euroopas, Kesk-Aasias, Kaug-Idas, Põhja-Ameerikas ning kohas nimega Metsaaed sest just selliseid nimetusi kannavad taimekoosluste sektsioonid metsanduskooli arboreetumis. Uusi teadmisi saadi ning ka rakendati aiatööriistade alal ning tutvuti arboristi ametiga.

Alam-Pedja looduskaitsealal läbiti 7km pikkune Kirna õpperada, kus lisaks loodusvaatluse tuli leida lahendus ristsõnale õpperajal asuvatelt stendidelt ja õppemängulehtedelt. Õpperaja läbimisel õppisid õpilased vaatlema loodust ning samas ka koguma visuaalseid andmeid, mida saaksid hiljem oma töös kasutada. Sisse astuti ka Alam-Pedja looduskeskuse ruumidesse, kus õpilastel oli võimalik lähemalt tutvuda kohalike liikidega (stendid, topised ja nahad), mängida loodusgeograafia alast põrandamängu ning kasutada mikroskoope. Õpperaja lemmikkohana mainiti kursuse kokkuvõttes Musutamme ning sellega kaasaskäivat etnoromantilist legendi.

Endla looduskaitseala külastusest tõid õpilased positiivsena välja valele matkarajale suundumist ning planeeritud 7km asemel ligikaudu 15km läbimist sest pikemale rajale jäid Endla järv ning selle juures asuv vaatetorn. Raba taime- ja loomaliikidele aitasid tähelepanu pöörata samateemaline tööleht, Endla looduskeskuses vaadatud piirkonda tutvustav film ning looduskeskuse õppeklassi eksponaadid.

Õpilased külastasid ka Jääaja keskust, kus neil oli võimalus osaleda aktiivõppeprogrammis  "Järv elukeskkonnana", mis koosnes kogemus- ja avastusõppe moodulitest:

  • Navigeerimine - Järve kaldal ja parvel
  • Mõõtmised parvelt - Andmete töötlemine ja analüüs õppeklassis
  • Taimede uurimine parvelt
  • Veeselgrootud - Järve kaldavees
  • Kalad - Järve kaldal ja õppeklassis
  • Toitumisahelad - Õppeklassis

Uued teadmised omandati ja kinnistati kogemus -, avastusõppe -ja uurimusliku õppe meetoditega. Õpe viidi läbi võimalikult reaalses keskkonnas: Saadjärve kallastel, parvega Saadjärvel, Saadjärve Looduskooli õppeklassides, märgates, kogedes ja aru saades seostest looduses. Õppepäeva kestus oli 5h.

 

 

Toimetaja: NELE GRAVERSON