Jõgevamaa Gümnaasiumi hindamise korraldus

6.02.17

Õpilase teadmiste ja oskuste hindamise aluseks on Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS; RT I, 11.07.2013, 2) ja Gümnaasiumi riiklik õppekava (RT I, 28.08.2013, 8). Kooli õppekavas tuuakse ära eelkõige need hindamist puudutavad kokkulepped, mis täpsustavad või täiendavad riiklikke nõudeid.

 

KINNITATUD

                                                                                                                 direktori 20. detsembri 2016

käskkirjaga nr 1-2/46

 

JÕGEVAMA GÜMNAASIUMI HINDAMISJUHEND

 

I      HINDAMISEL KASUTATAVAD HINDED JA MÄRKED

1.     Jõgevamaa Gümnaasium rakendab hindamises eristavat (kuue palli süsteem) ja mitteeristavat (arvestatud-mittearvestatud) hindamissüsteemi.

2.     Õppetöös hinnatakse õpitulemuste saavutatust:

·       hindega „6" („hiilgav"), kui saavutatud õpitulemused ületavad oluliselt õpilase õppe aluseks olevaid taotletavaid maksimaalseid õpitulemusi;

·       hindega „5" („väga hea"), kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral;

·       hindega „4" („hea"), kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

·       hindega „3" („rahuldav"), kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu;

·       hindega „2" („puudulik"), kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi;

·       hindega „1" („nõrk"), kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub. Hindega „1" võidakse hinnata ka õpilase õpitulemuse saavutamise katset, kui selle käigus tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või plagiaat;

·       hinnanguga „A" („arvestatud"), kui saavutatud õpitulemused vastavad vähemalt üldiselt õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele ja esineda võib mõningaid puudusi ja vigu;

·       hinnanguga „MA" („mittearvestatud"), kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi.

3.     Teised hindamisel kasutatavad kokkuleppelised märked e-päevikus (koolis kasutusel olevas elektroonilises õppeinfosüsteemis):

·       „ML" ei ole lubatud arvestusele;  

·       „0" sooritamata kohustuslik õpiülesanne või tähtajaks välja panemata kursusehinne, hinne on ootel. Märge „0" kantakse e-päevikusse töö toimumise päeval. Kui järeltöö on kokkulepitud tähtajaks sooritamata, asendatakse märge „0" hindega „1" või hinnanguga „MA".

4.     Kui hindamisel kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, siis lähtutakse hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel põhimõttest, et hindega „6" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud enam kui 100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „5" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4" 75–89%, hindega „3" 50–74%, hindega „2" 20–49% ning hindega „1" 0–19%.

5.     Õpitulemuste piisavat saavutamist märgivad hinded „3", „4", „5", „6" ja hinnang „A", õpitulemuste mittesaavutamist märgivad hinded „1", „2" ja hinnang „MA".

6.     Õppekava põhiainete kursusi hinnatakse kokkuvõtvalt kasutades eristavat hindamissüsteemi, valikkursusi võidakse hinnata kasutades mitteeristavat hindamissüsteemi.

 

II    HINDAMISE PÕHIMÕTTED

7.     Õpetaja on kohustatud selgitama õpilastele ainekursuse alguses, kuidas kujuneb selle kursuse hinne. Tutvustada tuleb kursusel nõutavate teadmiste kontrollimise aega, vormi ja korda ning arvestusele lubamise või mittelubamise tingimusi. Nimetatud hindamise põhimõtted teeb õpetaja osapooltele teatavaks ka e-päevikus ainekursuse 1. tunni sissekandes.

8.     Õpetajal on õigus täpsustada kooli hindamisjuhendit omapoolsete nõudmistega.

9.     Õpilase hinded on fikseeritud koolis kasutatavas e-päevikus.

10. Lapsevanematel on võimalik tutvuda hindamise korraldusega kooli kodulehel, vajadusel tutvustatakse õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda lapsevanemate koosolekul või individuaalselt.

11. Õpilasel (ja alaealise õpilase puhul lapsevanemal) on õigus vaidlustada kontroll-, arvestus- või vastav järeltöö ning kursuse hinne viie õppepäeva jooksul alates hinde e-päevikusse kandmise päevast.

12. Hinde vaidlustamiseks tuleb esitada õppejuhile kirjalikult vastavasisuline taotlus. Vaidlustamine on individuaalne ning selle lahendamine toimub reeglina õpilase (ja õpilase vanema), õppejuhi ning aineõpetaja koostöös.

 

III  ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE JA KOKKUVÕTTEV HINDAMINE

13. Jõgevamaa Gümnaasiumis rakendatakse õppimist toetavat (kujundavat) hindamist ja kokkuvõtvat hindamist.

14. Õppimist toetav hindamine reflekteerib ja suunab õpilase individuaalset arengut ja õpetaja rakendab õppimist toetavat hindamist vastavalt oma õppeaine eripärale ja konkreetsele situatsioonile.

15. Õppimist toetav hindamine toimub õpetaja ja õppija vastastikuse suhtluse kaudu nii ainetunnis kui väljaspool ainetundi.

16. Kokkuvõttev hindamine on suunatud õppekavas kirjeldatud õpitulemuse saavutatuse mõõtmisele.

17. Kokkuvõttev hindamine on hindeline. Kokkuvõtva hinde panekul võib õpetaja arvesse võtta õppimist toetava hindamise tulemusi.

 

IV  HINDELISE TÖÖ VORMID

18. Tunnikontroll on lühike töö, mis koostatakse üldjuhul ühe õppetunni või ühe alateema materjali kohta. Tunnikontrollidena käsitletakse ka muid sama taseme hindamisvõtteid (nt rühmatöö, paaristöö, individuaalne tunnitöö).

19. Tunnikontrolli toimumisest võib õpetaja teatada vahetult enne tunnikontrolli algust.

20. Tunnikontrollide hindeid võib arvestada kokkuvõtval hindamisel, kui õpetaja on kursuse alguses nõnda määranud.

21. Kontrolltöö on suuremamahuline töö, mida kasutatakse õpilase ainealaste teadmiste ja oskuste võrdlemiseks ainekavas toodud taotletavate õpitulemustega. Kontrolltööna käsitletakse ka muid sama taseme hindamisvõtteid (näiteks kodulugemine, kodune kontrolltöö, arvutiesitlus, praktiline ülesanne jne).

22. Kontrolltöö toimumisaja teatab õpetaja õpilastele kursuse algul ja fikseerib selle e-päeviku kontrolltööde graafikus.

23. Kontrolltöö päeval puudunud õpilasele kantakse elektroonilisse õppeinfosüsteemi kontrolltöö reale „0" („null").

24. Õpetaja tagastab parandatud kontrolltööd ja viib läbi vigade analüüsi hiljemalt viie tööpäeva jooksul kontrolltöö toimumisest.

25. Arvestus on arvestuste nädalal toimuv kokkuvõttev töö ainekursuse taotletavate õpitulemuste saavutatuse kontrollimiseks.

26. Arvestuste nädal on õppeperioodi viimastel õppepäevadel, mille jaoks koostatakse eraldi ajakava. Arvestuste nädala ajakava avalikustatakse kooli kodulehel vähemalt üks nädal enne arvestuste perioodi algust.

27. Ainekursused, mille lõpus sooritatakse arvestused, lepitakse õppenõukogus kokku õppeaasta alguseks ja avalikustatakse hiljemalt 30. septembril kooli kodulehel.

28. Arvestus võib olla kirjalik, suuline ja/või praktiline töö. Arvestuse vormist teavitab arvestust läbiviiv õpetaja kursuse alguses.

29. Õpetajal on õigus õpilast arvestusele mitte lubada, kui õpilane ei ole täitnud õpetaja seatud ja kursuse alguses õpilastele tutvustatud kursuse läbimise tingimusi. Arvestusele mittelubamise korral sisestatakse e-päevikusse „ML".

30. Õpetajal on õigus hinnata kogu kursust arvestuse hinde põhjal.

31. Aineõpetaja on kohustatud kandma arvestuse ja kursusehinde e-päevikusse aastaplaanis ettenähtud ajaks. Arvestuse päeval puudunud õpilasele kantakse elektroonilisse õppeinfosüsteemi arvestuse reale „0" („null").

32. Kursusehinne on kursuse läbimise järel õpitulemuste saavutatust kajastav kokkuvõttev hinne.

33. Kooliastmehinne pannakse õpilasele välja kõigi kursusehinnete alusel pärast vastava aine viimase kursuse läbimist koos viimase kursuse hindega.

34. Kooliastmehinne ei ole kursusehinnete aritmeetiline keskmine. Kooliastmehinde väljapanekul võib õpetaja arvestada ka õpilase arengut ja saavutatud õpitulemusi.

 

V    VALIKKURSUSE „HUVIALARING" HINDAMINE

35. Õpilase avalduse alusel võib kool valikkursusena arvestada ka õpilase osalemist huvikoolis või mõnes muus väljaspool kooli aset leidvas õppetegevuses.

36. Huvialaringi kandmiseks õpilase valitud valikainete nimekirja peab õpilane 1. oktoobriks esitama õppejuhile kirjaliku avalduse, milles on toodud huvialaringi või õppetegevuse nimetus, vastutav organisatsioon või asutus, tegevuse maht (näiteks tunde nädalas, ainepunktid) ning juhendaja või vastutaja nimi, allkiri ja kontaktid.

37. 15. maiks esitab õpilane õppejuhile vastava asutuse või organisatsiooni tõendi või tunnistuse huviringis või õppetegevuses osalemise ning õpitulemuste kohta koos läbitud tegevuste mahuga (näiteks ainepunktid, tunnid).

38. Valikkursuse „huvialaring" läbimine fikseeritakse lõputunnistusel hindega „A".

 

VI  ÕPPETÖÖD TOETAVAD TUGISÜSTEEMID

39. Õpilasel on võimalik saada eduka õppimise planeerimiseks juhiseid ja tuge kaasõpilastelt, klassijuhatajalt, õpilasnõustajalt, õppejuhilt, direktorilt. Edukaks õppimiseks olulised juhised on ära toodud ka kooli kodulehel.

40. Õpilasel on võimalus saada õpetajalt ainealast konsultatsiooni. Õpilane saab info aineõpetajate konsultatsiooniaegade kohta kooli kodulehelt, aineõpetajalt, klassijuhatajalt või õppejuhilt.

41. Õppeaasta alguses aset leidva inglise keele testi alusel toimub määratud õpilastele esimese õppeperioodi jooksul inglise keele eelkursus. Vastava kursuse eesmärk on inglise keeles madalama tasemega õpilaste toetamine, et ennetada võimalikke õpiraskusi. Kursusel keskendutakse olulisematele põhikooli lõpuks nõutavatele õpitulemustele.

42. Matemaatikas toimub 10. klasside õpilastele õppeaasta alguses test, mille tulemuse alusel määratakse õpilasele esimese õppeperioodi jooksul matemaatika abikursus. Vastava kursuse eesmärk on matemaatikas madalama tasemega õpilaste toetamine, et ennetada võimalikke õpiraskusi. Kursusel keskendutakse olulisematele põhikooli lõpuks nõutavatele õpitulemustele. Kursus toimub samal ajal matemaatika teiste kohustuslike kursustega.

43. Individuaalne õppekava koostatakse haridusliku erivajadustega õpilasele, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestvuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas.

44. Õpilasele individuaalse õppekava koostamise taotluse võib esitada õpilane, aineõpetajad, klassijuhataja või õppejuht. Individuaalse õppekava rakendamise otsuse teeb õppejuht osapooltele teatavaks e-päeviku kaudu.

45. Andekate toetamiseks töötavad erinevates õppeainetes andekate kursused, kus kindlatel aegadel tegeletakse õpilaste annete arendamise ning ettevalmistusega olümpiaadideks, konkurssideks ja võistlusteks. Kahel õppeaastal andekate kursusel osalemist ning kooli esindamist arvestatakse ühe andekate valikkursuse läbimisena.

 

VII       JÄRELEVASTAMISE JA JÄRELTÖÖDE SOORITAMISE KORD

46. Järelevastamine on osapoolte (eelkõige õpilase ja õpetaja) ootustele mittevastava tulemusega hindelise töö (kontrolltöö, arvestus) uuesti sooritamine või õppetööst puudumise tõttu sooritamata hindelise töö esmakordne sooritamine.

47. Hindelist tööd on võimalik järele vastata üks kord.

48..Järelevastamise toimub reeglina reedeti kell 14.40-15.55.

49. Info muudatustest järelevastamise aegades avaldatakse ülekoolilise sõnumina e-päevikus.

50. Õpilane, kes soovib järele vastata, peab seda tegema esimesel võimalusel. Järelevastamisel osalemiseks tuleb õpilasel leppida kokku aineõpetajaga ja seejärel registreeruda järelevastamisele e-päevikus.

51. Arvestuse järelevastamine toimub selleks ette nähtud ja e-päevikus avalikustatud aegadel.

52. Õpilasele, kelle kursusehinne on „nõrk" või  „puudulik" või hinnang „mittearvestatud", antakse võimalus üks kord kursusehinnet järele vastata. Kursusehinde järele vastamise täpne aeg ja vorm teavitatakse õpilastele pärast trimestri lõppu.

53. Õpilasel on võimalik avalduse alusel erandkorras taotleda III trimestri lõpus käesoleva õppeaasta kursusehinnete järelevastamist.. 

54. Kolmanda aasta õpilasel on õigus taotleda gümnaasiumi jooksul saadud ühe kursusehinde parandamist.

55. Järelevastamise sooritamise järel jääb kehtima järelevastamisel saadud hinne. Järelevastamisel saadud hinne (va kursusehinne) kantakse e-päevikus kaldkriipsu järele uude lahtrisse.

56. Järelevastamisel saadud kursusehinne asendab varasema hinde.

Toimetaja: NELE GRAVERSON