1. Nõustamise korraldus Jõgevamaa Gümnaasiumis

Õpilase teavitamise ja nõustamise ning karjääriõppe, sh karjääriinfo ja –nõustamise korraldamise eest vastutab esmajoones Jõgevamaa Gümnaasiumi õpilasnõustaja. Õpilase nõustamise esmasesse ringi kuuluvad õpilasnõustaja, klassijuhataja, õppejuht, koolielu korraldaja ja direktor. Õpilase teavitamise ja nõustamisega tegeleb vastavalt vajadusele ja suutlikkusele iga Jõgevamaa Gümnaasiumi töötaja.

Nõustamise liigid:

Nõustamise liik	Vastutab	Tegeleb	Koostöö
Psühholoogiline esmatasandi nõustamine	Õpilasnõustaja	Õpilasnõustaja, klassijuhataja, õppejuht, direktor	Õpetajad, nõustamiskeskus, erialaspetsialistid
Õppenõustamine	Õpilasnõustaja	Õpilasnõustaja, klassijuhataja, õppejuht, direktor	Õpetajad, nõustamiskeskus, erialaspetsialistid
Karjäärinõustamine	Õpilasnõustaja	Klassijuhataja, koolielu korraldaja	Nõustamiskeskus, kutse- ja kõrgkoolid, erialaspetsialistid

 

2. ÕPILASE PSÜHHOLOOGILINE JA ÕPPENÕUSTAMINE

2.1. Psühholoogilise ja õppenõustamise eesmärgid:

a. Probleemide arutamine ja analüüsimine;

b. Tegevusplaani koostamine edaspidiste sammude kohta;

c. Lahenduste leidmine ja nende elluviimise toetamine;

d. Koostöö võrgustikuga;

e. Täiendava abi otsimine spetsialistidelt;

f. Õpimotivatsiooni leidmine ja hoidmine, sh tunnustamise kaudu;

g. Andekate ja eriannetega õpilaste toetamine;

h. Õpiraskustega õpilaste nõustamine;

i. Valikkursuste valimise nõustamine.

 

2.2. Õpilase nõustamise põhimõtted:

Õpilase nõustamise aluseks koolis on Mina-Sina suhte loomise põhimõte.

Mina-Sina suhe toimib viie sammuna:

a. õpilaste ja õpetaja tutvumine, mille tulemuseks on üksteisest hoolima õppimine;

b. üksteisest hoolimine, mille tulemusena ehitatakse üles vastastikune usaldussuhe;

c. enda ja teise toetamine;

d. võrdsete osalejate kommunikatsioon, kus kõigil on õigus küsida ja vastata.

e. jõustamine, mis õnnestub parimal moel võrgustikutööna.

 

2.3. Õpilase nõustamise tasandid

Nõustamine koolis hõlmab kolme tasandit, st pedagoogiline nõustaja on kompetentne informeerima, konsulteerima ja nõustama. Nõustaja põhitegevuseks on rääkimine ja kuulamine. 

Informeerimise tasandil, mis nõuab vähimat oskust, kuulab nõustaja ära nõustatava küsimuse ja annab seejärel täpset infot esitatud küsimuse piirides. Nõustaja vastutab info õigsuse ja selguse eest.

Konsulteerimise tasandil pöördub nõustatav nõustaja poole nõu pidamise või nõu saamise eesmärgil. Sellel tasandil on nõustaja ülesandeks jääda oma kompetentsuse piiridesse ja vajadusel täpsustada, kas nõustatav vajab konkreetset nõu või tahab temaga koos probleemi üle arutleda. Konkreetse nõuande puhul jääb nõustaja ülesandeks nõu anda või suunata nõu küsija kompetentsema isiku poole, nõu pidamise korral on oluline lasta nõu küsijal endal oma arvamused välja öelda, st  võtta endale kuulaja roll. Probleemist valjusti rääkides võib nõustatav ise oma probleemis selgusele jõuda.  Konsulteerimise korral räägib nõustaja alles siis, kui nõustatav temalt uuesti konkreetsemat nõu küsib.

Nõustamise tasand eeldab nõustajalt lisaks pedagoogilisele kompetentsusele ka kommunikatsioonioskusi (näiteks head kuulamisoskust), usaldussuhte loomist, teadlikkust, avatust, oma piiride ja tasakaalu hoidmist, tolerantsust, kontakti jms.  Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise abil, mille käigus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja /või professionaalina areneda, näiteks muuta oma hoiakut, käitumist, mõtlemisviisi vms.

 

3.KARJÄÄRIINFO JA -NÕUSTAMINE

Jõgevamaa Gümnaasiumi karjääriinfo ja –nõustamise korraldus lähtub Gümnaasiumi riikliku õppekava (GRÕK) õppe- ja kasvatuseesmärkidest (GRÕK §3), sh ülesandest valmistada noor ette toimimiseks tööturul erinevates ametites ja rollides.

Karjääriteenuste (karjääriõpe, karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine) pakkumine koolis toimub koostöös teavitamis- ja nõustamiskeskustega ning maakondlike ja üle-eestiliste partneritega.

 

3.1. Karjääriteenuste pakkumise eesmärgid koolis on:

a. Õpilase toetamine teadlike karjääriotsuste tegemisel ja elluviimisel;

b. Eelduste loomine, et õpilane suudab paremini analüüsida iseennast ja oma võimalusi ning elukestva õppe põhimõtetele tuginedes näha ja hinnata oma reaalseid õppimis- ja töövõimalusi.

c. Aidata õpilasel püstitada eesmärke ning kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks;

d. Karjääriteenusest teavitamine;

e. Koostöö võrgustikuga;

f. Aidata planeerida tööelu: kuidas otsida tööd, kandideerida töökohale, vormistada dokumente, valmistuda tööintervjuuks jne.

 

3.2. Koolis kasutatakse karjääriteenuste pakkumiseks järgmisi võimalusi:

a. Koostöö Eesti Töötukassa: karjääriinfo loengud, enesetundmise-teemalised rühmatööd õpilastele, grupitööd nõustamiskeskuses teemade lõikes, kutsemappide kasutamise võimalus, võimete-, kutsesobivus- ja karjääritestide läbi viimine, personaalne nõustamine nõustamiskeskuses;

b. Õppekäigud: töövarjupäeval osalemine, töökohtade tutvustamine, karjäärivalikute tutvustamiseks mõeldud õppeekskursioonid;

c. Elukutsete esindajate esinemine: elukutsete esindajate kaasamine õppetundidesse, karjääriteemalised elukutsete esindajate loengud, „Tagasi kooli" projekti võimaluste kasutamine;

d. Karjääripäev: Gümnasistide karjääripäeva „Vaade Tulevikku" korraldamine;

e. Valikainete nädal: praktiliste ja eluliste kursuste pakkumine kevadisel valikainete nädalal;

f. Tugisüsteemide toetus ja tegevus;

g. Kutsevaliku teemaga tegelemine klassijuhataja ja/või ainetundides;

h. Teised karjääriteenuste pakkumiseks kavandatud toimingud.